Uuccâmpuátuseh uuccâmsáánán Ruotâ Wiki – Wiki Ruotâ
Taan wikist lii sijđo noomáin Ruotâ. Keejâ eres uuccâmpuátusijd-uv.
Ruotâ kunâgâskodde (ruotâkielân Konungariket Sverige) ađai Ruotâ (ruot. Sverige) lii staatâ Euroopist. Ruotâst ääsih paijeel 10 miljovn olmožid, kiäin... |
Ruotâst tuáimee ornijdume, mii tuárju sämmilij vuoigâdvuođâid já kulttuur. Ruotâ Sämitigge vuáđudui ive 1993, já tom viihkâi kiävtun kunâgâs Kaarle XVI Kustaa... |
Ruotâ akatemia tave-eennâmlâš palhâšume (ruotâkielân Svenska Akademiens nordiska pris) lii palhâšume, mon Ruotâ akatemia lii mieđettâm ive 1986 rääjist... |
Meerit, Miärttá syemmilâš kalender: Ilma, Ilmi, Ilmatar Säämi liputtempeivi: Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi 1936 – Yrjö Väisälä kaavnâi asteroid 1398 Donnera... |
Nobel-fyysiikpalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš fysikkárân teikkâ... |
Nobel-kemiapalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš kemistân teikâ... |
orjâlâškielân Stockholbma) lii kieldâ Ruotâst, Tukholma läänist. Tot lii sehe Ruotâ ete lääni uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Tukholma kieldâ vijđodâh... |
Meänkielâ lii kielâ tâi suomâkielâ kuávlukielâ. Ruotâ peln lii rekinistum, ete sárnooh láá tobbeen suullân 50 000–75 000. Lii kištâlum fáddá, lii-uv meänkielâ... |
Euroopist. Eŋland kunâgâs Henrik VIII, aŋlikaankirho vuáđudeijee (1491–1547) Ruotâ kunâgâs Gustav Vasa (š. 1496, haldâšij iivij 1523–1560) Espanja kunâgâs... |
Liettua, Luxemburg, Malta, Nuorttâriijkâ, Portugal, Puola, Ranska, Romania, Ruotâ, Saksa, Slovakia, Slovenia, Suomâ, Tanska, Tšekki, Uŋgar já Vuáládâhenâmeh... |
Magdalena Andersson (luokka Ruotâ uáiviministereh) 1967 Uppsala, Ruotâ) lii ruátálâš politikkár. Sun lii Ruotâ sosialdemokraatlâš piäláduv saavâjođetteijee. Toos lasseen sun lii lamaš Ruotâ uáiviminister... |
mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1750-lovo kuálmád ihe. Ruotâ kunâgâs Aadolf Fredrik eelij Degerbyst já adelij kaavpugân uđđâ noomâ Loviisa... |
lâi 1800-ihelove oovcád ihe. kuovâmáánu 21. peeivi – Suomâ suáti aalgij Ruotâ já Ruošâ kooskâst. njuhčâmáánu 11. peeivi – Suomâ suáti: ryeššiliih väldidii... |
já VIII–IX Mercalli ciäkkáduv mield. 1905 – Taažâ Stuorrâtigge pieđgij Ruotâ-Taažâ -lito 91 ihheed ton šoddâm maŋa. 951 – Lu Wenji, kiinalâš kansler... |
2096 Väinö, 2826 Ahti já (6073) 1939 UB. 2022 – Ulf Kristersson väljejui Ruotâ uáiviministerin. 1859 – Henri Bergson, ive 1927 Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume... |
anarâš kalender: Tuvdee syemmilâš kalender: Keijo 1808 – Suomâ suáti aalgij Ruotâ já Ruošâ kooskâst. 1728 – Piättâr III, Ruošâ kiäisár ive 1762 (j. 1762)... |
Nuorttâriijkâ • Ovtâstum kunâgâskodde • Portugal • Puola • Ranska • Romania • Ruotâ • Ruoššâ • Saksa • San Marino • Serbia • Slovakia • Slovenia • Suomâ • Sveicci... |
vuossâmuš semifiinaal uárnejui Rotterdamist Vuáládâhenâmijn. 2022 – Suomâ já Ruotâ kuođđii Nato-jeessânucâmuš. 1868 – Nikolai II, Ruošâ kiäisár, Puola kunâgâs... |
2022 – Euroviisuh-lávlumkišto fiinaal uárnejui Torinost Italiast. 2023 – Ruotâ vuoitij ive 2023 Euroviisuh-lávlumkišto pittáin Tattoo. 1944 – George Lucas... |
puáidudum. Oulu ustevvuotâkaavpugeh láá: Alta, Taažâ Arkaŋŋel, Ruoššâ Boden, Ruotâ Bursa, Turkki Halle, Saksa Hangzhou, Kiina Leverkusen, Saksa Matera, Italia... |