Põlva Kihlkunna Sõnaq M-Ü

Näütüslausõq ommavaq perit "Eesti murdidõ sõnaraamatust" (EMS) ja Saarnitsa Vilmalt (SV, sünd. 1926 Lutsu küläh).

maadeline &maat

maagetegijä

maakõlangaq

maakõlinõ &maakõ(lang)?

maarjarõigas mädärõigas

mainitsõma main'ma

majastumma &majas

maltsjanõ

mar'astik mar'amaa

meelevallatu üleannõtu, vallatu; Ah saq meelevallatu (SV)!

mekitüs mökitämine

mol'onõ &mol'o

mul'ask' lobisõja; Ah saq mul'ask', jääq parõmp vaiki (SV)!

muldviir muldrõ?

muli lobisõja

mul'okõnõ latsihirmutus?

munda pingikene?

munõtamma mullõ ajama

murrin

mõrtslik mõrtsukalik; Mõrtsliku iseloomuga inemine (SV).

mõssi -h mossi(h)?

mäene mägine

mägistikunõ mägine

määgähtüs &määgmä; Lamba määgähtüs (SV).

mökötüs 1. = mökätüs (kitsõ) mökitämine; 2. Vana mökätüs om, sääl tä mögises (inemise kotsilõ, kiä ei miildüq) (SV).

mühe mühä

mülkäjä

mülkümä

müügähtämä &müügmä

nassõldamma

nassõlka

nedenits

nedo (nede)

nehetämmä &neh

niisaat niisamatõ

nilp

nimete-ants = nimetä-mats'

nirdsõndamma narmõndama

nirgutõllõma 1. nihõlõma?; 2. nõrisõma; Nirgutõlõs viil, ku õigõt tsilka (udarast) inämp ei tulõq. Viimätseq nirgutusõq säält tulliq viil (SV).

nisõldusshain

nokilinõ &nokk'

norolinõ noroh, kurvamiilne; Istõ tä sääl nii norolidsõlt (SV).

norro norgo

nuhe lõhn, hõng; Väega hää nuhegaq süük' (v. juuk' v. lill') oll' (SV).

nuhetama lõhnastama? (SV: ei.)

nukõnõ nukõlinõ

nurmõtiganõ

nuuk nõna

nuutskõllõma nuuts'kma

nõmisõmma (pahanult hindäette) pobisõma

nõrgahtus

nõõku nõakliõ; Oll' väsünü, lask'e hindä nõõku (SV).

nälbelemiisi ilma isota; Sööse nälbelemiisi (SV).

nälbelemä ilma isota süümä; Sääl tä nälbeles, ei süüq õigõhõ (SV).

nälgelemä nälgüma, nälütämä; Kaalujälgijä nakkas nälgelemä (SV).

nännüskiq rõivahilbuq

nühikalla = nühükala nühäkil; Nühükala (kehväste) istma (SV).

nürdsütämmä kortsutama, krussitama; Taa (rõivas') om nii ärq nürtsütet (SV).

nürdsäk = nürsäk 1. kergehe nürtsüjä (rõivas'); 2. kokkonürtsütet rõivas'

nürss lühkene (habõnidõ kotsilõ)

nürtsümä kortsuma, krussi minemä; Ega rõivas' ei nürtsügiq (SV).

ohonõ vilets, äbärik, õnnõtu, inemine, kiä saa-iq toimõ

ojovallõ ajama üle ujotama

ollõnõ &oluq

oodatamma <ähvärdämä?

oon'o 1. oinastall?; 2. viletsä mõtlõmisõgaq inemine, kel ei tulõq sõnaq vällä, kavvamõtlõja; Sääne oon'o om tah (SV).

opõtajanõ &opõtaja, targutaja; Taa taht väega opõtajanõ ollaq (SV).

orõhtõllõma oigama

pado vesiaid

pahritsõmma sugutama

palandlik

palmõnõ = palmõh armilinõ; Lehm om palmõh kõik', piidsagaq ärq pestüq (SV).

palokobrik põdrasammal'

palõlikult palgõst palgõhõ

paossist paost

parba = jutu-parba = lõku-leena latatara; Vana parba sääne (SV).

pardsahtamma partsatama; Sattõ niguq pardsahti sinnäq maaha (SV).

parõmbuistõ parõmbihe; Tiiq iks parõmbuistõ tuud (SV).

paro kult

paugahtumma paugatama

peedak võmm?

peedüssih käküssih?

pehmähtümmä tohlõtama, pehmes minemä; Tiiq vana leib likõs ja panõq ahjo pehmähtümä. Juurviläq ommaq nii ärq pehmähtünüq vai pundsahtunuq (SV).

persikalla perse pääl(e); Persikala lasiq latsõq liugu mäest alla. Õkva käve nii persikala (sattõ maaha) (SV).

peränik tüürimiis

pesäellemä kohmitsõma

pesätämmä 1. pesitsemä; 2. Pesätäs sääl, ei tahaq sängüst vällä tullaq (SV).

pidejih kinniq, tarvitusõl; Ma olli kah tuukõrd nii pidejih, et es saaq minnäq (SV). Pang' om pidejih (jahho täüs) (SL).

pihm rõuk

piidsahtamma piiksatama, peen'kest hellü tegemä; Hiireq piidsahtasõq (SV).

pikätsikku üksüte peräh; Kangal ommaq langaq pikätsikku jäänüq (SV).

pikätsikuh &pikäts?

pila tütärlatsõ suguelond

pilahk

pilgutõllõma (pilgutlõma) (silmi) pilgutama, silmi tegemä (nt. tütärlatsõlõ)

pilkskõlõma

pilosk vilka?

pilpine &pilbas

pilukalla veitse vallalõ; Uss' (v. akõn') om pilukala jäänüq (SV).

pindatamma pilbastama

pingahtumma

pingalinõ kotussidõ peenemb (lang); Egaq tuu (kedrat) lang oll' kah nii pingalinõ, peen'keseq jupiq olliq siseh, mis tükeväq kats'ki minemä (SV).

pinguhtamma

pinipujokõnõ

pinnuh pur'oh

pirosk plotski; Jälki om uma piroski ette löönüq. Sõs oll' pirosk', peräst tull' pabeross' (SV).

pirranõ pirrast

pisarinõ pisaranõ

piso(händ)

piuhk

plakõnõ laigulinõ

plekene plekiline

pleuna savi valgõ savi

plukikõnõ jõmpsik

plukitamma plukigaq kinniq pandma; Lehmä plukitama (SV).

poeldam(m)a 1. kiratsõma?; 2. Maq iks poelda niikavva, et ma taa virkse saa ärq lõponi pandaq (SV).

poeldusõs (poeltusõs poeldusõst) &poeldam(m)a

pohmõrdama vohmõrdama?

poikallah poikvala

poikvala

pokih kiprah, kokko kisknu (nahk vai rõivas');

pokki kipra, pundso; Kaskasiil oll' ärq pokki kisknu (SV).

poksutama popsutama

pondsahtama mütsätämä?

pondso

poolõlidsõlt poolõldõ; Poolõlisõlt om süük' (v. tüü) val'mis (SV).

poolõteräline = poolõteränik; Rentnik sai kõik' vilä hindäle ja pidi rahagaq tasoma, poolõteränikul tull' vilägaq massa (SV).

puul'lihvõldõ puul'liuhka; Ma es mõistaq palki õkva lõigata, läts' iks puul'liuhõldõ (SV).

poronik lahvandus?

possin sossin

pranatsõmma tõrõlõma

priilits piirits

proid

prokutamma indlõma

prõksahtamma (prõksahhama) prõksatama

präänitsämä

prüüskämmä

puhetama koitma

puhkimpael

puhmõlinõ puhmalinõ; Vili oll' puhmõlinõ, ku kehv' oll', puhmõviisi kasvi. (SV).

puhtusil (puhtusõl)

pujalinõ &poig

pullilill kullõrkupp

pulst'ak

punda

punska punni

pusi rutt

pusõrihe

putsõldamma eht'mä

puust'ma

puutõkõllaq

puutõri

põh'avalu virmaliseq; Ilmaq lääväq halvas (tormitsõs), põh'avalu om väega suur' (SV).

põhjusõlinõ põhjõndõt; Täl oll' põhjusõlinõ vabandus (SV).

põrbatamma

põss'o tusatujoga inemine

päähäkäändäväne kangõkaalnõ

pögä jundrik

pökkämmä lund sadama

püretümmä &püretäm(m)ä

pütsehain naat

püttälä pall'o?

raamistu

raatanu nu-part rähmäne

rabakpaklaq jämmeq paklaq

ramatsõma

rammõhtamma kõrras puhkama, hinnäst sirotama; Ma veitse rammõhta (SV).

rampõnõ &rambõq?;

rangitsõma kabla perrä ajama; Ubinit rangitsõma (SV).

rang'ma = rangitsõma

rauhtjass

reempsämp harvõmp, vaiksõmp?

reetsik lohakas inemine

reevähtüss uinak

reko riikene; Võtaq tuu reko ja tuuq ärq tuu (SV).

ridsama

rihmulinõ &rihm

rihvmä riht'mä?

rindapite ritta, riah; Panõq ilostõ rindapite seemend pindre pääle. Säeq mängoas'aq rindapite (SV).

ripa-ropa 1. ripakala?; 2. = rupa-rapa lohakahe; Tüü tege ripa-ropa (SV).

rippuisi ripuh; Võtaq puuossast kinniq ja lasõq rippuisi (SV).

ristemiisi ristämiisi?

ristildämisi ristati?

ristkädseline ristjädseline

risukala segämini, kõrrast ärq, rissu täüs; Huunõq v. as'aq ommaq risukala (SV).

riukalla ripakil?

roelmunõ &roelmu

roksahtamma rokso tegemä

roksahus roks; Õkva maq kuuli et üts (luu v. puu) roksahus käve (SV).

roks'ma &roks'; Jala seeh roks' kõnd'mise pääl, mõnõq plõksuq käüväq (SV).

roks'na roks'minõ; Iä siseh oll' roks'nat kuuldaq (SV).

roobõlinõ rüüpeline; Roobõlinõ (maa)pind (SV).

roodsanõ roodsolinõ

roogatama määr'mä

ropsahtumma &ropsahus

rujahtumma prantsatama?

rujahus 1. prantsatus?; 2. tsia helü

rukussih -e kortsu(h), unikuh; Tekk' oll' visat rukussihe maaha. Tä oll' sadanu sääl rukussihe (SV).

rupatama rabistama, (tüüd) lohakahe tegemä vai ülepääkaala viskama; Rutugaq rupatas (SV).

rutõmbihe rutõmb; Rutõmbihe käümä vai tegemä (SV).

rõipus laiskus?

rõssõja

räbüstikunõ &räbü; Räbüstikunõ (läbipäsemäldäq) mõts (SV).

rägäskellemä rägähelemä; Bronhiit - sõs kah rägäskeles (SV).

rägästüs rägästämine

räks'nä räkin

räksähtämmä roksahtama

rämbsikas jässakas?

rämpsähüs

räp'mä rahmima?

rästeline

rästik

räädsnä

rössämmä

rötsötämmä lortsutama, lobistama

röögähtüs rüük'mine

röögänd' (ilmaas'anda) rüükjä; Taa sääne röögänd' om, ku midägi om, sõs jälki rüük' (SV).

rüüpeline &rüüp'; Porinõ tii jääs rüüpeline (SV).

rüüdli vana ülerõivas?

saadan'lanõ &saadan', sõimusõna inemise vai eläjä kotsilõ, kiä tõsõlõ om halva tennüq; Oh sa vana saadan'lanõ (SV).

saaniki saadik?

saanõ samanõ?

saarinõ saarõrikas

sabrak tagaots; Maq sullõ sabrakuhõ anna (latsilõ) (SV).

sadamik

sadõmõq kuu- vai pääväsapp?

sagõdahõ sakõstõ, tihti

sainahõõrjaq = saan'ahõõrjaq kontvõõraq

saksninn'

salussih salajah; Toda piät salussih hoitma. Egaq täl midägi salussih ei püsüq (SV).

sangi saadik?

sapõrka klatšja?

saravialonõ saraalonõ?

sarbo tühä jutu sarbaja; Sarbo - sarjas noid juttõ edesi-tagasi (SV).

sarbotama tühjä juttu ajama

sarram kuh'a katus?

sarvõnõ kõvas kuionu vai külmänü; Leib om sarvõnõ, nii ärq kuionu (SV).

sass'atamma segätselt kõnõlõma vai sosistama, Muudku sass'atasõq inne, midägi mõistlikku ei tiiq (SV).

sass'umma sassi minemä

saviritsik = savilind Saviritsik tükke tarrõ savimüürü vaihhõlõ, sei sukkõlõ mulkõ sisse (SV).

seedüs siid'mine?

segähüs segädüs

selsikas selts'ja

semmelgas vandmissõna; veidü väärikas inemine (nt. kiä taha-iq võlgo ärq massa); Igävene semmelgas sääne (SV)!

sepäne pärmine?

servikalla servi, servä pääle; Panõq taa laud servikala (SV).

sibotamma

sidoma kannustama (kikas')

sigindüss sigidüs?

siilalinõ siilagaq

silgih

silmälill

silmüsi silmä pääle hiiteh; Maq silmüsi kai/näi (SV).

sinevalla sinine; Täämbä om taivas' väega sinevala (SV).

sinevallanõ sinine

sirgõhe õkva

sirm' sirvilaud?

siruvalla sirgu; Visksi hindä siruvala veitkese (SV).

sirv' sirvilaud?

sitro sittur?

siuhkõhõ &siuhkõ

sobõstamma

soevankri susirattaq

sombus

sombõ pettüs?

sommõrlanõ (summõrlanõ)

sompõnõ &sombõ?

sondõnõ undsõnõ?

soomatus soonõtis?

sooninõ &suun'

sops' 1. sopsahus; 2. tühi jutt; Mis sa ajat sopsi, mis saq sopsit tah (SV).

sopsahtamma sopsatama; Niguq sopsahti mülkähe sisse (SV).

sopsiq

sops'na &sops'; Läts' säält (sambla vai vii seest) sops'nala läbi (SV).

sopuhtamma vihtlõma

sopõrka tühä jutu ajaja, sopõrdaja

sorik laimaja

sorrõjutt sorrav jutt

sos'ama sosistama

sugulik sigijä

suigahtama kõrras magama jäämä; Maq kõrras suigahtu (SV).

sulbatus lumõlörts'?

sundõ undsõnõ?

susirattaq

suukuusik

suurdumma kadoma?

suvildõ ega suvi; Maq suvildõ olõ maal käünüq (SV).

sõbrutõ sõprusõ poolõst

sõgõhus sõgõdus

sõlgamma sõlõga kinniq pandma

sõnotõlõma sugutama?

sõranõ sõralinõ

sõrmitamma sõrmitsõma

sõskist sõski

sägä pudinõ, kats'kinõ (nt. rõivas'); Taa rõivas' om igävene sägä, minkast midägi saiaq ei olõq, ei annaq parandadaq. Ärq tedä (kartolisalatit) väega sägäle (pudis, peen'keses) kah ajaguq (SV).

sämblõnõ tsämbläne?

sületsikku üsätsikku

sündjäseq sünnütüs?

taavinõ kauss

tahan tah

taheõhe mõstlikult?

tasatsõhe tassakõistõ; Maq tasatsõhe lätsi (SV).

tatitanuq seenetänüq?

teede

tegeliselt tegelikult?

tembalinõ tembolinõ, vigurinõ, vikurvänt; Tembalinõ poiskõnõ (SV).

tembotõllõma tembotama, vigurit tegemä

teritsemmä 1. kõdritsõma?, 2. teritämä; Teritseq (heoq) väist (SV).

tervüseline 1. terveh?, 2. tervüsele hää; Tervüseline juuk' vai süük' vai tüü (SV).

tibisõmma tippamiisi juuskma

tihtsähe sakõhõhõ; Tihtsähe nakkas sadama (SV).

tiiratõllõma kiirdo käümä

tiletämmä hellitämä

tillikalla ripuh

tillusin (tillussih) ripuh; Kiske hindä tillusihe kässipite (puuossa külge) (SV).

timsahtamma (maaha) sadama; Säält tä timpsahti alla (SV).

tirohtama tirisemä

tirunõ 1. haiglanõ?, 2. jonnakas, virisejä; Tirunõ lats' (SV).

tiss paiuurb

tisse lambatall

titatama suurõlõ inemisele ütlemä niguq latsõlõ; Ärq naaku minno tah titatama (SV).

tolgõrus lontrus, vetel'vorst', halva vällänägemisegaq inemine

tolgõndõllõma iih olõma, ilmaas'anda jaloh olõma

tollitõlõma jalgo vibutama; Lats' sängüh tollitõlõs jalgo (SV).

tortsahtamma turtsahtama; Tortsahtat tatti vällä (SV).

trambatamma (mitte peris õigõhõ) tands'ma; Niisama taa trambatas (SV).

trimbatamma taguma (vatkumisel)???

trimm kaigas (vatkumisel)???

truksahe &truksa; Truksahe tegi tüü ärq (SV).

tsagi tsagimold'?

tsehv' pail?

tsibroh keeroh?

tsidsetämmä siristämä

tsidsisemä siutsma; Tsirgupojaq nakkasõq tsidsisemä. Rotipoigõ tsidsinät oll' kuuldaq (SV).

tsilgahtuma ütsikit tsilko sadama

tsipro krussi, köpro, pokki; Tsiprokisknu rõivas' (SV).

tsipst'

tsiraunnu nu-part

tsirkhublik Kesäq olliq tsirkhublikit täüs'. Tsirkhublik om hapuhubliku muudo, punatsõ ladvagaq, lehmäq ei süüq, kasus kesämaa pääl, lubjatuhk võtt tuu ärq (SV).

tsirtmä siristämä

ts'obotamma 1. hellitämä?; 2. tüüd tegemä, minkal õigõt mõtõt ei olõq; Mis saq nakkat tah jälq ts'obotama (SV).

ts'olkamma pilkama

ts'uuhtamma pinne kutsma?

ts'ortsahtama

ts'umahtumma väikestviisi sadama; Joosi ja ts'umahti (kraavi) sisse. Jalg ts'umahti sääl ja sälg niksahti ärq (SV).

ts'usahtumma susisõma?

tsõdsa sõsar

tsõõratamma sõgluma?

tsäbro kastõq?

tsäpeline 1. tsälgäline?; 2. väikside tsäpikeisigaq (tsipsikeisigaq), mis ei annaq õigõt kirja; Tsäpeline rõivas' (SV).

tsässok(as)

tulivagõl jaanivagõl

tupp

turtsahtumma turtsahtama; Tä turtsahti naaru sääl (SV).

tuss'ahtumma pahanõma, põss'ahtuma

tuuglõma lehv'mä, tuulõ käeh tõuklõma; Tuul' pand viläpõllu tuuglõma (SV).

tuulõvurril = tuulõvurr' tuulõratas'; Tuulõvurilagaq hirmutadas muttõ (SV).

tuutra pundar?

tõirakas

tõrmihärg'

tähene = tähine tähiline; Tähene kinnas' (SV).

tänähtämma karjahtama?

tärgendämmä 1. tärgeldämä?; 2. mõõtmisõ kotust ärq märk'mä; Tärgendäs ärq mõõtmisõ kotussõq (SV).

tärgendüs tärgeldüs?

täütsähe 1. tävveste?; 2. täütsämehe muudo, kõrralidsõlt; Täütsähe oll' tüü ärq tettü (SV).

törgotamiisi törki juuskõh

tükälde = tükelde tüküviisi; Põld om tükelde ärq jaotõduq (SV).

tükäne laigulinõ

tümpsakus laisk inemine?

türbähtümmä ärq pahanõma; Ärq tä sääl türbähtü (SV).

ulv ikk?

umbõhõ umbropso, umbõs; Maq umbõhõ nigu olõ kuuldnuq (SV).

upitõllõma kumargilõ midägi tegemä

uri ajama ehal käümä?

urvõlinõ urvalinõ

usulanõ usulinõ

uuratõllõma 1. uur'ma, juttu vällä press'mä; Nii pall'o kõnõlõs, uuratas suq käest kõik vällä (SV). 2. mulku uuratama; Uurataq sinnäq tuu mulk ärq (SV).

vahrotano

vaikuma vaiki jäämä

vain

valusampa &vallus; Valusampa hätä inämp ei saaq ollaq (SV).

valõm verivorsti sego?

valõus ülekohus?

vastutama vastamiilses tegemä?

vaugahtama vingahtama; Pini vaugahtas, ku valu om (SV).

vedelihe lõdvalt, halvastõ; Vedelihe tettü tüü (SV).

veidrakas veidravõitu?

veidrikas veider?

vemblik 1. vemmal?; 2. tembolinõ

verdelle

veristlemä &veristämä

vesimärsshain

vigaus viga; Täl om vigaus küleh (SV).

viguristõ keerolidsõlt

vilga vilka?

vilga susi?

vilistelemä vilistämä

vilk vilka?

villenõ ville täüs'

villum(m)a karvõndama?

vindsõhtumma vintskõs minemä; Ei olõq viil kuiv, sääne vindsõhtunuq om (SV).

vinnene vinneperäline

vintsahtuma läbi ligonõma?

virahtuma üles virguma; Maq õkva virahtu üles, ku tuu kolks käve (SV).

virahtus äkiline ülesvirguminõ

viretüs viirastus?

viri

viriläsi viltu?

virosk' 1. ahopäälne?; 2. kiirdokäändnü asi, halvastõ tettü nüür vai lang; Vana virosk', mis tä siiäq visas' (SV).

virussts'oro

virvetüseh 1. suigahtus; Mul käve virvehtüs üle, väikene suigahtus tull' pääle (SV). 2. hummogunõ valgus; Hummogu nakkas koiduvirvetüs (SV).

vitsikunõ võsanõ?

volohk

voolahus huup'; Annaq voolahus tälle üle kere ärq (SV).

voolask' 1. hulk'ja?; 2. laisk inemine; Igävene voolask' om, midä taast viil tegijät saa (SV).

vopsahtama vopsatama

vuks koerapoiss?

vulksahus vette sadamisõ helü; Kalaq pilvaq kah hindä vii pääle üles, teeväq vulksahuisi (SV).

vungih

vurahtama vuratama, väikest põrinat tegemä; Vokk' vurahti (SV).

vuristõlõma vuristama, vurinat tegemä

vuritamma vurritama?

vuurnik voorimiis

võetavanõ saadaval, kergehe kätte saadav; Säält ommaq nääq kõik võetavana (SV).

võhn'ma

võigi võiki?

võigutama

võlgnõma võlgo olõma

võssi -h vussi(h)?

võtatus &võtatama

vähäkaal

värmits (värnits) langakerä alostus?

vässütämmä peletämä, ärq ajama; Mineq vässütäq kanaq ärq, pindre kraap'vaq ärq. Lambit kah vässütediq "Väss-väss, kodo!" (SV).

väänäkkaal

vöörüslemmiq lindsiq?

vöörüs võrgõq?

õatamma jorro ajama?

õgvalik &õkõv; Tuu tii om säält kõgõ õgvalikump (SV).

õhõrus 1. paks' inemine?; 2. ahnitsõja, täütmäldä inemine; Igävene õhõrus om, ei saaq kostki täüs (SV).

õkvat õkva?

õpik sisask'

äbrätüs

ähe äge?

äit imä?

äiätellemä osatama?

ärmnik härmävittäi?

ühiüs ütisüs?

ülevähe üles

ümbrekaonõ ümberkaudnõ

ümbrekaotõ ümberkaudu

Tah ommavaq sõnaq, midä om pruuk'nu mõni Põlva kihlkunna inemine, agaq midä olõ-iq "Võro-eesti sõnaraamatun", "Eesti murdidõ sõnaraamatun" ei ka "Väikon murdõsõnastikun".

as'andama as'atama (SV)

haal'ma haino rihäga vaalu ajama (SV)

hadratama vadistama; Mudku hadratas õnnõ noid juttõ kokko (SV).

hausetama haus'atama, tühält lobisõma (SV)

ikuhelde kergehe ikma nakkaja (inemine); Ma olõ väega ikuhelde, olõ-iq võitlõja vaim (SV).

jomm' junt', jämmemp kotus, kamak; Taal langal ommaq jommiq siseh. Üts jomm' (mullatükk') jäi jala ala (SV).

jondõrdama vänderdämä, taarutama; Joodik jondõrdas, lätt niguq jundõrus (SV).

jondõrus jondõrdaja (SV)

jundõlinõ jondõlinõ (SV)

jõlahtama Läts' jälq sinnäq jõlahtama (pidolõ, tandsuõdagulõ) (SV).

jõlahtaminõ aoviitmine (SV), meelelahotus(?)

jõrama ikma; Taa jõrasi jälki umma ikku. Jälki tä jõrra sääl (SV).

jõvvõtuma jõvvõtus jäämä (jõud saa otsa); Maq olõ nii ärq jõvvõtunuq, et inämp ei jõvvaq (SV).

kaaldma Puu naas' saelõ pääle kaaldma (SV).

kahrusammõl' Kahrusammõl' om tukõv sammõl', häste roheline, kõva kiugaq niguq lina (SV).

kammõl'jaak vikurvänt; Taa vana kammõl'jaak (SV).

keeds'o = kreego (SV)

kiilakas kõhna inemine; Egaq maq kiilakas ollaq ei tahaq, süümä piät (SV).

kirpsilmäline kangakiri; Kuaq kirpsilmälist (kangast) kah (SV).

kohotama vatotama; Õlu kohotas, vatt om pääl (SV).

kolmõkõrralinõhain

kruustuspink

kuhvri rõivakirst (SV)

kullõs (maa)kullõja(?); Kullõsit saadõti vällä ette kullõma (SV).

kuukihä hele rõngas' kuu ümbre; Kuukihä külmä tähendäs, pääväsapp' sato, päävätulp tuisku (SV).

kõdritama kõdritsõma; Maq naksi upõ kõdritama (SV).

kõditsõlõma kõditama (SV)

käperdämä käpile käümä; Joba lats' käperdäs (SV).

käperdäjä lats', kiä viil pistü käü-eiq; Kas tä (lats') oll' viil käperdäjä (SV).

köberlik krobõlinõ; Igävene köberlik ijä, mõista-s kõndi pääl (SV).

laidõlinõ laidõst tett (rõivaasi); Seelikuq ja kleidiq tetti mitmõlaidõlidsõq (SV).

laiõq laid, rõivariba (SV)

latsikõnõ lats'kõnõ; Tiiäq kas latsikõnõ mõsk' kausi ärq (SV).

lidra lidrataja, lobisõja (SV)

lihvitsejä inemine, kiä taht kõiki asjo väega kõrdapite tetäq, lihvi (SV)

lihvõrdama liigutõlõma, nihelemä; Lihvõrdas õnnõ mul kõrval tah (SV).

liuhõldõ liuhka; Liuhõldõ säet puu (SV).

lokiskõlõma haigõ eläjä (nt. kana vai lehmä) kotsilõ, kellel ommavaq sisemädseq valoq ja kiä hoit tagapuult ripakalõ (SV)

lõhnutama lõhnaõlli pääle pandma; Kellel om ärq hindä lõhnutõduq (SV).

lõkalaud riist tsirkõ hirmutamisõs (SV)

lõmbsahus suutäüs'; Üte lõmbsahusõ klaasist võti (SV).

lörbo pall'o kõnõlõja, lörbätäjä (SV)

lähikene Lähikedse ao peräst (veitse ao peräst) (SV).

lähkedseh = lähkotsih = lähkütsih (SV)

lähükõrda lähikedse ao peräst järekõrda; Täämpä ei saaq vilja jahvata, lubati lähükõrda (SV).

mar'aq silmäh silmähaigus (SV)

mul'okõnõ

must hõrak

niukskõlõma niuksma; Pini niukskõlõs (SV).

nännüs näkküs, näüs; Nännüs noq, mis taast edesi saa v. vällä tulõ (SV).

nühkelemä nühkatama; Nühkeles sääl, ei püsüq paigah (SV).

painama pääle käümä, kiusama; Tä painas' minno kah üteh sinnäq, ku Elistvere loomaparki läts' (SV).

pilak väikene pilu, prago; Saina (v. ussõ) siseh oll' kah pilak (SV).

pirrukorv' lastukorv' (SV)

poetsõq pujaq (SV)

posisõma pobisõma; Posisõs hindä ette, ei kuulõq (SV).

pundsahtuma Ahokartoliq olliq ärq pundsahtunuq (SV).

pundso minemä pundsahtuma (SV)

puts'ämblik = tsämblik tsämbläne; Tsämblik linnas' õkvalt silmä. Tsämblikuq tüküsseq kubõmõhõ (SV).

puukluts' (SV)

põss'atama = põss'otama tusatsõma (SV)

põsõtsomp põsõlohk (SV)

pääväkäändüs pääväkäändmine (SV)

pääväkäändepäiv käänüpäiv; Määntseq pääväkäändepääväh ilmaq ommaq (SV).

pääväkääneq pääväkäändmine (SV)

pääväsapp punõtus pääväst katõl puul; Kuukihä külmä tähendäs, pääväsapp' sato, päävätulp tuisku (SV).

päävätulp tulbakujolinõ punõtus pääväst allapoolõ (SV)

püdsele minemä Piit' (v. kaal' v. põrkna) lätt püdsele, tälle kasus jämme vars' häitsmidegaq (SV).

rabajapaklaq ehitüspaklaq; Rabajapaklaq panti palkõ vaihhõlõ, tuud kedrätä es kannaq (SV).

reikene väikene regi; Latsõq lätsiq reikesegaq ärq mäekülge (SV).

ridsahtuma Vili om ärq maaha ridsahtunuq. Lilliq ommaq vihmagaq ärq ridsahtunuq kõik' (SV).

ristämiisi risti ütsüte pääl; (Kütte)Puid panti ristämiisi, sõs käüse tuul' häste läbi (SV).

ristkedseq ristjädseq; Ristkedsile kutsuti. Ristkeste pidämine oll' kah kodonõ pido (SV).

ristkedseline riskedsil käüjä (SV)

ritsik saviritsik (SV)

riugats' vingats', virisejä (inemine vai tsiga) (SV)

ruutsma &ruuts; Ärq rootsitu vits oll' kah ruusk (SV).

räätämä = rähmätsemä rähmä ajama (silmi kotsilõ); Räätänüq silmäq (SV).

rötsö-rötsö = röko-röko tsiko kutsmisõ helü (SV)

saravoalonõ nelinukka puuq üleväh, katus pääl; Saravoalonõ tetti haino pandmisõs (SV).

sarrai sard; Linasiimne sarrai (rõuk) (SV).

segähüisi segi; Tä jutt läts' ärq nii segähüisi (SV).

seltsikas seltskundlik, sõbralik; Seltsikas om tuu, kiä kõgõga sünnüs (SV).

siboma sulgi nokitsõma; Kana/kikas sibos hinnäst (SV).

sigidüs sigimine; Jänesseq ommaq suurõ sigidüsega (SV).

siilolinõ &siil; Kleit om mitmõsiilolinõ (SV).

sors'atama sass'atama (SV)

suurõperäline suurõjoonõlinõ, suur; Väega suurõperälidselt peeti juubõlit (SV)

sõrolinõ vastaajaja, inemine, kiä aasõ sõrgo vasta (SV)

süüm havvutõt lehmäsüük' (aganaq) (SV)

tipatama tip'mä; Lats' tipatas joba (SV).

tiru-viru virisejä, jonnakas inemine; Om sääne tiru-viru (SV).

tissekene 1. voonakõnõ; 2. = urvatissekene paiuurb (SV)

torotaminõ drenaaž; Põldõ torotõdiq (SV).

tortsahus &tortsahtama; Ku mõni tortsahus tulõ suust vai nõnast. Üts naarutortsahus käve (SV).

trotuaar = trituaar kõnnitii (SV)

tsirahus = ts'ortsahus väikene viinõrõ; Üts tsirahus tull'. Kraanist üte ts'ortsahusõ vett sai (SV).

tuss'omokaq Tuss'omokaq ommaq täl (SV).

tuss'otama põss'atama (SV)

tõikra = tõirakas = häräpää vastanakkaja; Tõikrataltsutaja. Igävene tõirakas, kes ei võtaq oppust (SV).

törgotama törgütämä, törki juuskma; Hopõn' törgotas (SV).

tümpsäk 1. tuim, veidüliikja inemine; 2. sadamisõ helü

ujovala üle ujotõt; Põld (v. põrmand) oll' ujovala. Piimä oll' kõik ujovala tii täüs, ku pütt ümbre läts' (SV).

valimõq = vorstivalimõq verivorsti sego; Kas valimõq val'mis ommaq, nakkamiq vorstõ valama (SV).

vangukõrv pangi osa (SV)

vilkahe kipõstõ; Väega vilkahe lask (SV).

võllas = võllapuu võll' (SV)

üsähkasunu Taa om väega üsähkasunu lats' (SV).

• Põlva kihlkunna sõnaq A-L