Nõglapai

Nõglapai (e.

Setomaa Śoo artikli om seto keeleh

k. astelpaju) om kasvotiidelisõh mõttõh hõpõpuuliidsi sugukunda kuuluja puhm vai puu.
Ahtabah tähendüseh om tego hariligu nõglapaiugaq (ld. k. Hippophae rhamnoides), laebah tähendüseh nõglapaiu perregaq.

Nõglapai
Nõglapaiu puhm

Nõglapaiu pereh

Päält hariligu nõglapaiu arvatas perrehe kuuluvat viil kuus' tõugu:

  1. Ld. k. Hippophae goniocarpa
  2. Ld. k. Hippophae gyantsensis
  3. Ld. k. Hippophae litangensis
  4. Ld. k. Hippophae neurocarpa
  5. Paiulehine nõglapai (ld. k. Hippophae salicifolia)
  6. Tiibedi nõglapai (ld. k. Hippophae tibetana)

Kõik perrehe kuulujaq omma puidsõq kasvoq.

Vällänägeminõ

Nõglapai 
Nõglapaiu mar'aq

Nõglapaiu puhmo korgus om 3–9 m. Ossaq ommaq nõklugaq. Leheq linõaalsõq, 0,5 tsendimiitrit lajaq ja 3–8 tsendimiitrit pikäq, hõbõhõdsõlt hahkjashaljaq.
Nõglapai om katõkualinõ kasv, imätseq ja esätseq häiermäq ommaq erälde kasvõl. Imätsil ja esätsil kasvõl om võimalik vahet tetäq ainuütsi häiermäurbõ perrä. Imätsel häiermäl olõ-õi kruun'lehti, nätäq ommaq õnnõ kõlladsõq imäkotõ suuq. Esätsidõ häiermidõ kruun'leheq ommaq pruunikadsõq, suumja kattõgaq.
Vil'ast om väikeise õlirikkidõ siimnidegaq lihalinõ luuvili. Värvüs tõõsõndõlõs kultuur'sordõl paatjadsõst pihlõdsõ ja verväniq. Vil'aq kimmütüseq tihtsähe ja kimmähe kasulõ, miä tege saagi kor'stamisõ keerolidsõst.

Kasumisõ ala

Luudusõh kasus nõglapai Õuruupast Tsiberi, Hiina ja Põh'a-Indianiq.

Kasvataminõ

Harilik nõglapai om ainukõnõ nõglapaiu perrehe kuuluja tõug, minkast arõtõt sortõ seeniq aoniq vilju saamisõst kasvatõdas. Vaihtõpääl õdagumaailma jaost unõhtusõhõlma vaonuq kasv avastõdi vahtsõst 1930. aastakkõ Vinnemaal Barnaulih asujah Tsiberi aiandusinstituudih. Eestih om naat nõglapaiu tüüstüsligult kasvatama ni mar'ost tetüssit tegemä viimädsel aastakümnel. Siih tettüq nõglapaiu krõpsiq ommaq Roodsih müügil. Kittäq ommaq naaq saanuq kaq Pariisi, S'aksamaa ja Taani laatõ pääl. Pritsõl'ma om naat Pihkva ja Amstõrdami turgu.

Tarbõndaminõ

Taa om mitmõkeskene maatüükultuur', mink kasvataminõ om ütlemäldäq keskkunnahoitlik ni suurõbat ossa kasvost saa eri viisõl tarbõndaq. Kodaiduh kasvatõdas nõglapaiu ku ehtepuud ja mar'apuhma. Õt tä om mullastigu suhtõh veid'oqnõudlik, om katsõtõt perätüide palajakivikaibõtustõ hal'astamist nõglapaiugaq. Nõglapaiu mar'aq ni siimnist tett õli ommaq tervüsliguq. Tarvitõdas mitmidõ paatskatuisi tegemisõst.

Tags:

Nõglapai u perehNõglapai VällänägeminõNõglapai Kasumisõ alaNõglapai KasvataminõNõglapai TarbõndaminõNõglapaiPuu

🔥 Trending searches on Wiki Võro:

Miis1851Kalõvipoig8. süküskuu päivBrasiilia1. joulukuu päivVana-AntslaS'aksamaaTsunamiRadokuu.eeMaapäälidseq koordinaadiqGorbatšovi MihhailS'aksa kiilIsten, áldd meg a magyart26. mahlakuu päivPalõstiinaTaiSugulus.bi17. lehekuu päivHindiPepysi SamuelKorni kiilKasastan.aw14. mahlakuu päivAasiaVõro1863Mauritaania18. lehekuu päiv.ml.bs.ae.lsNatsissPutini VladimirInternetitunnusLaiv2015Antant1911Filipiiniq16. hainakuu päiv.mpHüpertekst.plVabarna JalmarMalta kiilPakistan.fkKolumbusõ ChristophŠākjamuni13. hainakuu päiv.kz.gaIisrael.laKanti ImmanuelSaudi AraabiaVikipeediäBhutan.ki4. lehekuu päivSetomaa inemiseq.uzPoissKirändüs28. joulukuu päivAasovi meri🡆 More