Meenikunno Suu

Uma 14,5 kruutkilomiitregaq om tä Võromaa üts suurõmbit soid. Suu veeren lõunaõdagu ja lõunahummogu puul ommaq mõhnastiguq, midä kutsutas Meenikunno mäkis. Suun om hulka suusaari (noist suurõmbaq Pikksaar, Pähnisaar ja Suur Kaarnasaar) ja neli järve: noist kõgõ suurõmb om Suur Suujärv, sõs Keskmäne Suujärv nink vähämbäq ommaq Kamarusjärv ja Pähnijärv.

Meenikunno suu om tegünüq umbõs 8000-havva. Turbakihi kõgõ suurõmb paksus om 7,1 m, keskmäne paksus om 2,7 m.

1981 tetti Meenikunno maastigukaitsõala, miä võtt hindä ala suu ja timä ligembä ümbrüse.

Puiõst kasussõq tan pedäjäq, suukõoq ja paiuq. Haruldaisist kasvõst kasus tan roidpütsk.

Meenikunno suu pääl elässeq Mõtussõq, Tedreq, suukurõq, haukaq ja mitmõq mõtsaeläjäq. Rände aigu piätüseq tan parvi kaupa hahaq haniq ja luigaq.

 

• Hans'asaar
• Krandsisaar
• Kuivasaar
• Kullisaar
• Mikusaar
• Palanusaar
• Pikksaar
• Pähnisaar (vai Meenikund)
• Suur Kaarnasaar
• Tuksisaar
• Tõrvaahosaar
• Väikene Kaarnasaar

 

Mõnõ suusaarõ pääl ollõv muistõhavva inemiseq elänüq. Kõnõldas, et üts Meeni-nimeline miis elänüq Pähnisaarõ pääl. Tuuperäst kutsutavat tuud saart viil Meenikunnos ja suud hinnäst Meenikunno suus.

Üte suusaarõ päält ollõv alostanuq viialonõ palgõst salatii. Salatiid pite lännüq tuu kandi rahvas Põh'asõa aigu suusaarõ pääle pakko. Salatii nakanuq pääle kostkiq Mustajärve mant ja veenüq vällä Leevi ligidäle. Tuud tiid pite ollõv viil mitosada aastakka ildampa hobõsõgaq palkõ vällä veet.

 

Suu veeren om kats RMK matkajilõ ehitet majakõist: hummoguservän Päävämineki maja lõunaservän Liipsaarõ matkaonn. Kummagi man om tulõ tegemise kotus ja Liipsaarõ majakõsõ man viil puust torn. Majakõisi vaihhõl om lavvost 2,4 km pikkunõ matkarada.

 

• Võromaa suuq

 

Kaeq artikli

Meenikunno suu

kotsilõ ka Wiki Commonsi kogost.

• Meenikunno suu
• Meenikunno matkarada