Liivlasõq

Liivlaisis om peet näid, kink imäkiil om liivi kiil ni noidõ latsi ja aigraamatidõ seen liivlaisis nimmat inemiisi. Liivlaisi välläkujonõminõ paigutadas noorõmba ravvaao edeotsa, näide kultuuri ja arvukusõ häitseaig 11.–12. aastagasaa sisse, pääle tuud om näid kõrrast veidembäs jäänüq. 2017. aastagal oll' Lätin 16, Eestin 85 ja Vinnemaal 7 inemist, kiä hinnäst liivlasõs ütliq. Viimäne inemine, kelle imäkiil oll' liivi kiil, oll' Kristiņi Grizelda. Tä kuuli 2013. aastagal Kanadan.

Nimi

Olõ-õiq peris kindla, kost liivlaisi nimetüs om tulnuq ja kas liivlasõq saiõq uma nime Liivimaa perrä vai vastapiten. Üts' seletüs om, et nimi om tulnuq sõnast liiva, miä om tähendänüq liiva, liivaranda vai ka porri ja muta, vai hoobis soist kotust. Nuuq sõnaq kirjeldäse elomaid jõki pervi pääl. Kuimuudu liivlasõq hinnäst edimält esiq kutsiq, om tiidmäldäq. 18. aastagasaal om üles märgit lībist, līb raust (rahvas), līvõd, līvlizt 'liivlasõq', miä ommaq saaduq saksa, läti vai eesti keelest. Kuramaa liivlasõq nimssiq hinnäst kurāli 'kuralanõ, kuramaalanõ', rāndali 'randlanõ' ja kalāmi’ed 'kalameheq'.

Aolugu

Kultuur

Kiil

Usk

Kallopüüdmine

Mehitside pidämine

Taa artikli om poolõlõ!

Lätteq

This article uses material from the Wikipedia Võro article Liivlasõq, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Teksti või pruukiq litsendsi CC BY-SA 4.0 perrä, ku olõ-õi tõisildõ üteld. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Võro (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.