Felipe Ii

lehekuu päiv">21. lehekuu päiv 1527 – 13. süküskuu päiv 1598) oll' Habsburgõ suust Hispaania kuningas aastagil 1556–1598, Portugali kuningas aastagil 1580–1598.

Päält tuud oll' tä Napoli ja Sitsiilia kuningas aastagast 1554 pääle, Milano hertsog aastagast 1540 pääle ja Matal'maiõ 17 provintsi esänd aastagast 1555 pääle. Noorõhpõlvõh, kooni tä oll' Inglüsmaa kuninganna Mary I (Veridse Mary) tõõnõpuul aastagil 1554–1558, olliq täl lühküt aigu uma naasõ õigusõ perrä ka Inglüsmaa ja Iirimaa kuninga tiitliq.

Tä oll' Säksä keisri Karl V ainugõnõ säädüslik poig. Uma esä valduisist peri tä Hispaania üteh tuu kuningriigi võimu ala jäänü maiõga Ameerigan, Itaalian ja Matal'maiõl. Timä uno Ferdinand I saiõ Säksä keisris ja tälle jäieq Karl V valduisist Habsburge maaq Austrian, Ungarin ja muial Kesk- ja Hummogu-Õuruupan. Karl V ilmariigi kottalõ om üteldüq, et päiv es lää timä riigin kunagi jumalihe, selle et täl oll' valduisi ümbre kogo ilma.

Felipe II om ilmah kuulsa katõ suurõmba sõa peräst, miä es lääq tälle kuiki häste.

Aastagast 1566 alga Matal'maiõ mäsu kuninga vasta, minkaga sündü Matal'maiõ põh'aosan hindäperi Ütistedü Provintse Vabariik (parhillanõ Hollandi kuningriik). Hispaania kuninga võimu ala jäänü Matal'maaq ommaq noq hindäperi Belgiä kuningriik.

Aastagal 1588 saiõ mere pääl Inglüsmaalt lüvväq Hispaania suur laivavägi Võitmalda Armaada (Grande y Felicísima Armada). Päält tuud saiõ Inglüsmaa aigopite Hispaania asõmal Õuruupa kõgõ tähtsämbäs mereriigis.