Felipe Ii

mai">21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580. Tema võttis esimest korda kasutusele tiitli "Hispaania kuningas", mis tema käsitluse järgi tähistas kogu Ibeeria poolsaare (ehk siis tänapäeva Hispaania ja Portugali) valitsejat. Tema pojapoeg Felipe IV kasutas seda aga vaid Kastiilia ja Aragóni kohta (1621–1665), misjärel see nimetus neile ka kinnistus.

Felipe ehk Philipp von Habsburg oli Saksa-Rooma keisri Karl V ning Portugali Isabella poeg ning sai juba aastal 1555 Madalmaade valitsejaks. Esialgu püüdis Karl teda enda järel seada ka Saksa-Rooma troonile, kuid see katse siiski ebaõnnestus.

Philipp von Habsburgi isa Saksa-Rooma keiser Karl V oli otsustanud poja Felipe naita Inglismaa kuninganna (1553–1558) Mary I-ga. Et Felipest pidi saama Hispaania kuningas, oleks Habsburgide võim sisuliselt Prantsusmaa sisse piiranud. Habsburgide võimalik hegemooonia kohtas tugevat vastupanu ka Inglismaal, kus kardeti Hispaania mõjualuseks jääda. Viimaks nõustusid briti aadlikud abieluga, kuid nõudsid, et Philippi ei kroonitaks mingil juhul Inglismaa kuningaks ega antaks talle üldse otsustusõigust Inglismaa kuningriigi asjadega tegelemiseks. Seega pidi tema roll jääma puhtsümboolseks. 1554. aastal saigi (1556. aastal Madalmaade valitsejaks saanud) Philipi ja Mary abielu teoks, aastatel 1556–1558 oli Mary ka Hispaania kuninganna. Kuid abielust lapsi polnud ning seega ei õnnestunud Habsburgidel Inglismaa kuningriigi troonile tõusta. Abieluga Inglismaa kuninganna Mary Tudoriga sai ta aga endale Napoli kuningriigi, millega kaasnes üliprestiižne Jeruusalemma kuninga tiitel.

 

Karl V hakkas tasapisi oma võimust loobuma, pärandades pojale järgemööda Milano ja Burgundia ehk Madalmaade hertsogi tiitli, 1556. aastal sai Felipe enda kanda ka Hispaania kuninga kohused. Karl V hoidis imperaatori tiitlit enda käes kuni oma surmani, 1558. aastal.

Philipp von Habsburgist sai Hispaania ja Madalmaade valitsejaks Felipe II-na, kes sai üleüldiselt tuntuks oma sügava katoliikluse, isegi usufanatismi tõttu ning võitles protestantismi vastu kõikmõeldavate vahenditega. Felipe II kohta öeldi, et ta oli suurem katoliiklane kui paavst ise. Ta seadis sisse ülirange inkvisitsiooni, 1556. aastal läksid Madalmaad Hispaania kuninga ja Burgundia hertsogiks saanud katoliku usku Felipe II võimu alla.

1555. aastast oli reformatsiooni tulemusena Madalamaades levinud kalvinism. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud, milles juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid Oranje Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn. 1565. aastal sõlmiti opositsiooniliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati manifest, milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastaste seaduse pehmendamist, generaalstaatide kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas Parma Margarete lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele.

1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega Madalmaadesse hertsog Alba ning kehtestas terrorirežiimi, saades ka Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus. Sõda kulges vahelduva eduga, kuid lõpuks said Põhja-Madalmaad iseseisvaks, kuna Hispaania ei saanud meritsi palju jõude sinna saata (Inglismaa tõttu) ja Prantsusmaaga olid suhted väga halvad (toona oli seal kuningaks Henri IV).

  Pikemalt artiklis Hollandi Vabariik, Kaheksakümneaastane sõda, Hispaania Madalmaad

Samas Felipe II reformis ja tsentraliseeris tunduvalt riigikorraldust ning tal õnnestus 1580. aastal saada ka Portugali kuningaks. Nii oli kogu Ibeeria poolsaar ühe valitseja võimu all ning Habsburgide võim Euroopas laiem kui kunagi varem, kuid et puudusid Karl V sarnane ühendav isiksus ning Saksa-Rooma ja Hispaania koordineeritud koostöö, siis ei suutnud nad oma ülekaalu Prantsusmaa suhtes ära kasutada.

Felipe II ajal oli Hispaania Euroopa võimsaim riik, kuid tema ambitsioonikas ning äärmuslikult vastureformatsiooniline poliitika tekitasid riigile tõsiseid probleeme ning põhjustasid 1581 Põhja-Madalmaade ehk Hollandi vabariigi iseseisvumise.

Hispaania koloniaalimpeeriumi võitlus Inglismaa kuningriigi ja Elizabeth I ülemvõimu pärast merel lõppes 1588. aastal Hispaania "Võitmatu Armaada" hukuga.

• Hispaania ajalugu#Hispaania Habsburgide valitsusajal
• Püha Liiga ja Püha Liiga sõda