Wrangell

See artikkel on suguvõsast; linna kohta vaata artiklit Wrangell (linn), saare kohta Wrangelli saar ja mäe kohta Wrangelli mägi.

Wrangell on üks tuntumaid ja paljuharulisemaid baltisaksa suguvõsasid.

Ajalugu

Päritolu küsimus

Wrangellide päritolu kohta on mitmeid versioone. 1887. aastal avaldatud suguvõsa ülevaates peeti võimalikuks esivanemaks XIII sajandil elanud dominus Tuki Wrangi, kes omas Eestimaal maavaldusi ja oli väidetavalt Taani linnusepealik Tallinnas. Samuti on püstitatud hüpotees, et suguvõsa võis olla kohalikku päritolu ehk eesti juurtega. Siiski peetakse kõige tõenäolisemaks, et nende esiisaks oli Taani hindamisraamatus (1241) nimetatud dominus Eilardus (suri 1241). Ta oli võimas Taani kuninga vasall, kellele kuulus Põhja-Eestis 206 adramaa suurune maavaldus, sellest suuremad läänivaldused olid veel vaid Kyvelitel ja Lodedel. Eilarduse omandi hulgas oli muuhulgas Haljala kihelkonnas asunud 32-adramaaline Varangu küla (Uvarangalæ). Kuna see oli hiljem Wrangellidele kuulunud kogukäeõigusvaldus, mis oli nende käes 1402. aastani, on seda peetud tõendiks, et Eilardus on Wrangellide esiisa ja sai perekonnanime selle küla järgi. Lisatõendina on toodud asjaolu, et nime Eilardus kohtab Wrangellide suguvõsas hiljem sagedasti. Omaette küsimusi on tekitanud Eilarduse päritolu. Teda on püütud seostada Eilhard von Obergiga (Hoberg), kes oli aastatel 1275−1279 Tallinna asehaldur. Paul Johansen lükkas selle versiooni ümber: et Oberg oli veel 1263. aastal Taani kuninga foogt Roskildes, ei saanud ta 1240. aastatel Eestimaal viibida. Kuna nii Wrangelli kui ka Engdesi ja Löwenwoldede suguvõsa vapid on sisuliselt identsed, pidas Johansen võimalikuks, et Eilardus oli pärit Saksamaalt ja tema perekonnanimi võis olla algselt Löwenwolde. Tal oli vend Robertus (frater domini Eilardi), kellest sai ilmselt Engdesi aadlisuguvõsa rajaja.

Wrangellid XIII ja XIV sajandil

Nime Wrangell kohtab ürikuis esimest korda 1277. aastal, mil mainitakse Riia peapiiskopi vasalli Hinricus de Wrangelit (hukkus lahingus leedulaste vastu 1279. aastal). Ta võis olla Eilarduse poeg. 1282. aastal on nimetatud Johannes de Wrangeelæ´d (suri pärast 1287), kes oli Taani vasall Roskildes. 1287. aastal osales ta koos teiste vasallide ja Kärkna kloostri munkadega Virumaal Kunda rannikul madalikule jooksnud Hansa koge röövimises. Alates XIV sajandi algusest on Wrangellide kohta teateid juba võrdlemisi arvukalt, kuid nende täpset põlvnemisliini ei ole võimalik allikaliselt tõendada. XIV sajandi keskpaiku hakkasid välja kujunema suguvõsa kolm pealiini. Ehkki erinevate käsitluste vahel on mitmeid lahknevusi, on need liinid traditsiooniliselt järjestatud kronoloogilise andmestiku alusel: Essu-Idavere, Hõbeda-Andja ja Roela-Kuremaa. Viimane neist suri meesliinis välja 1737. aastal, teised kaks on tänini alles ja on jagunenud arvukateks harudeks.

Suguvõsa liikmeid

Pikemalt artiklis Wrangellide sugupuu

XIII kuni XV sajand

Eilardus (suri 1241), dominus, Wrangellide suguvõsa esiisa, suurmaavaldaja Eestimaal
Woldemarus de Wrangel (suri pärast 1346), Saare-Lääne toomhärra
Woldemarus de Wrangel (suri pärast 1350), Koknese stiftifoogt
Johannes de Wranghele (suri pärast 1363), Tartu toomhärra
Eilardus de Wrangele (suri pärast 1376), Tartu stiftifoogt
Heinrich de Wrangele (suri u 1410), Tartu toomhärra, Tartu piiskop

Essu-Idavere pealiin

Thiedericus Wrangele (suri pärast 1346), maanõunik, Taani kuninga vasall

Roela-Kuremaa pealiin

Moritz von Wrangel (suri pärast 1562), Tallinna piiskop-elekt 1558–1560

Herman Wrangel af Salmis (1587–1643), Rootsi feldmarssal, Liivimaa kindralkuberner
Krahv Carl Gustaf Wrangel af Salmis (1613–1676), Rootsi riigiadmiral, riigimarssal
Wolmar Wrangel af Lindeberg (1641–1676), Rootsi väejuht
Vabahärra Hermann Wrangel af Ludenhof (suri 1675), mõisaomanik
Fabian Moritz von Wrangell, Eestimaa rüütelkonna peamees (1663–1667), Eestimaa maanõunik (1662/1671–1686), mõisaomanik
Wilhelm von Wrangell (suri 1688/93), Rootsi ooberstleitnant, Dünamünde komandant, mõisaomanik
Berndt Reinhold von Wrangell (suri 1710), Eestimaa maanõunik, rüütelkonna peamees (1706–1709), mõisaomanik
Berend Johann von Wrangell, Eestimaa rüütelkonna peamees (1711–1713)
Otto Fabian von Wrangell (1655–1726), baltisaksa poliitik ja ajaloolane, Viru- ja Järvamaa meeskohtunik, Eestimaa rüütelkonna peamees (1697–1701), Eestimaa maanõunik (1701–1711), mõisaomanik
Vabahärra Georg Gustav von Wrangel af Ludenhof (1662–1734), Rootsi ooberstleitnant
Carl Henrik Wrangel (1681–1755), Rootsi feldmarssal
Parun Carl von Wrangell (1742–1824), Venemaa keisririigi jalaväekindral
Krahv Friedrich Heinrich Ernst von Wrangel (1784–1877), Preisi kindralfeldmarssal
Georg Gustav Ludwig von Wrangell (1784–1841), Venemaa keisririigi õigusteadlane, Mihhail Speranski õigusloomekomisjoni liige
Karl Michael von Wrangell (1794–1874), Venemaa keisririigi sõjaväelane, mõisaomanik
Parun Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (1796–1870), admiral, Riiginõukogu liige, maadeuurija, Keiserliku Teaduste Akadeemia auliige
Reinhold Otto Fabian von Wrangell (1797–1884), suurtükiväekindral, Suurtükiväedepartemangu ülem ja Riia komandant
Wilhelm Bernhard Freiedrich von Wrangell (1797–1872), Venemaa keisririigi teadlane, Läänemere-äärsete majakate ülem, Tallinna sadama komandant
Carl von Wrangell (1800–1872), Venemaa keisririigi jalaväekindral (1861)
Hans Georg Hermann von Wrangel af Ludenhof (1803–1868), sõjaväelane, tõeline riiginõunik, Jamburgi maakonna aadlimarssal
Alexander von Wrangell (1804–1880), Venemaa keisririigi jalaväekindral, Tšetšeenia ja Dagestani imaami Šamili vangistaja, Venemaa Sõjanõukogu liige (1862)
Georg von Wrangell (1827–1875), Venemaa keisririigi riigiametnik, Venemaa keisririigi Justiitsministeeriumi asedirektor ja departemangujuhataja
Wilhelm von Wrangell (1831–1894), Eestimaa rüütelkonna peamees (1881–1884), mõisaomanik
Alexander von Wrangell (1833–1915) Venemaa keisririigi diplomaat, saadik Saksimaal 1897–1906
Michael von Wrangell (1836–1899) Venemaa keisririigi kindralleitnant, Płocki ja Liivimaa tsiviilkuberner.
Nikolai von Wrangell (1847–1923), filosoofiadoktor, kirjanik
Margarethe Mathilde von Wrangell (1877–1932), Moskvas sündinud ja Eestis lapsepõlve veetnud loodus- ja põllumajanduskeemiateadlane, esimene kõrgkooli naisprofessor Saksamaal
Peter von Wrangell (1878–1928), kindralleitnant, üks valgekaartliku liikumise juhte
Nikolai von Wrangell (1880/1882-1915), kunstiajaloolane

Wrangelli suguvõsa mõisavaldused

Eestimaa:
- Essu (Jeß) (enne 1402−1750ndad), Idavere (Itfer) (u 1474−1585 ja 1875−1919), Karula (Karrol) (1400ndad, u 1499−1581, 1590−XVII sajandi algus ja 1783−1792), Malla (Malla) (1430−u 1492), Ojaküla (Oyel) (alates 1430), Tatruse (Tatters) (enne 1390−u 1402 ja 1533−pärast 1678), Tõdva-Kõnnu (Köndes) (1527−1534), Ulvi (Oerthen) (u 1581−pärast 1600), Varangu (Wrangelshof) (1613−1754)

Liivimaa läti distrikt:
- Luke (Schloß Luhde) (1624−1897)
Novgorodi kubermang:
- Ljatsjino (XIX sajandil)
Rügen:
- Schloss Spycker (1649−1676)

Wrangeli suguvõsa harude vappe

von Wrangelite vapp
Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu)
von Wrangelite vapp
Wrangelli suguvõsa vabahärravapp (Andja)
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp
von Wrangelite vapp

Vaata ka

Acta Wrangeliana
Engdes
Löwenwolde
Wrangellide sugupuu

Viited

Kirjandus

EAA, f. 1674, n. 2, s. 219 (Wrangelli suguvõsa genealoogia) [1].
EAA, f. 2057 (Perekond Wrangell) [2].
Acta Wrangeliana.
Baensch, Henry von. Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Nach Urkunden und Tagebüchern bearbeitet. Berlin und Dresden: Wilhelm Baensch Verlagshandlung, 1887. Erste Hälfte [3], Zweite Hälfte [4].
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 216-218, 485, 502.
Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. IX kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1936. Lk 1-46 [5] [6] [7] [8] [9] [10] [11] [12] [13] [14] [15] [16] [17].
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 534-602 [18].
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XVI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2005. Lk 375-383.
Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser. Bd XIX. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1996.
Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1962. Lk 519-553.
Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1971. Lk 415-450.
Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1982. Lk 462-494.
Grahv, Ahto. Tartu piiskopivasallide päritolu ja vapid. Diplomitöö. Tartu, 1992. Lk 63-66. Töö asub Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudis.
Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 926-928.
Wrangel, Robert Freiherr von. Die Familie Wrangel 1887-1908. Görlitz: Gedruckt bei C. A. Starke, 1909.
Wrangell, Georges Baron von. Geschichte der Wrangel zur dänischen und Ordenszeit. Teil I. Urkunden. Dorpat: 1927.

Välislingid

Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Wrangell, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.