Vesilestad

Maailmas leidub üle 6000, Eestis üle 100 liigi. Peale "päris" vesilestade elab magevetes veel merelise eluviisiga sugukonna Halacaridae ning sarvlestade (Oribatida), kellest enamik asustab mulda, esindajaid. Samas, ämblikuliste seltsist asustab veekogusid ainult vesiämblik (Argyroneta aquatica).

Vesilestad
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Athropoda
Klass	Ämblikulaadsed Arachnida
Alamklass	Lestalised Acari
Ülemselts	Pärislestalised Acariformes
Selts	Trombidiformes
Alamselts	Prostigmata
(järguta)	Vesilestad Hydrachnidia
Sünonüümid
Hydracarina Hydrachnellae

Eestis elavad vesilestad enamasti madalates seisuvetes. Mujal maailmas leidub neid sageli ka vooluvetes, allikates, põhjavees ja meres. Kõik nad pärinevad maismaal elanud eellastest. Elutsükkel koosneb parasiitsest vastsest, kahest nukutaolisest puhkestaadiumist (proto- ja tritonümf), röövtoidulisest deutonümfist ning röövtoidulisest valmikust. Pärisjalgu on neli paari, keha kerajas või ketasjas. Vastsed parasiteerivad putukatel, kelle valmikutega koos saavad nad kergesti levida teistesse veekogudesse. Liigirikkaid perekondi Eestis: Arrenurus, Hygrobates, Lebertia,  Piona. Unionicola liigid parasiteerivad suurtes karpides. Suur, silmapaistev ja tavaline liik on pehmekehaline Limnochares aquatica.

Vesilestade alla kuuluvad järgnevad ülemsugukonnad: Arrenuroidea, Eylaoidea, Hydrachnoidea, Hygrobatoidea, Hydrovolzioidea, Hydryphantoidea, Lebertioidea ja Stygothrombidioidea.

Vesilestal on kaheksa jalga nagu kõikidel ämblikulaadsetel ja mõnikord näevad nad isegi välja nagu vees tiirutavaid ülesöönud ämblikud. Suur ümmargune keha koosneb kõhust ja tsefalotoraaksist. Kuid ilmset segmenteerumist ei ole ja keha tundub jagamatu. Vesilestadel on kaks silmapaari, mis asuvad sageli nii lähestikku, et tundub olevat ainult üks paar. Nad on väikesed, täiskasvanud isend kasvab 2–3 mm pikkuseks, mõni üksik võib kasvada isegi 7mm pikkuseks. Vesilestad on erksate värvidega: punane, kollane, oranž. Tänu erksale värvile on neid kerge märgata veetaimedel ning vees. Erk värv sümboliseerib loomariigis tihti midagi ebameeldivad, hüdrakariinide puhul nende ebameeldivat maitset. Arvatakse, et hüdrakariinid on erksavärvilised, et hoiduda võimalike kiskjate rünnakute eest, kelleks võivad olla teised vees elavad putukad, koorikloomad, väikesed kalad ja hüdrad. Neil on neli paari jalgu, mida katavad karvakesed, tänu millele on nad väga head ujujad. Veetaimedel elavad hüdrakariinid ei uju, vaid jooksevad, kui tahavad asukohta vahetada.