Valgemetsa: Küla Põlva vallas Põlvamaal

Valgemetsa
Liivakaljud Ahja jõe ääres
Pindala	2,5 km² (2020)
Elanikke	63 (1.01.2019)
EHAK-i kood	8922
Koordinaadid	, 26° 58′ E

Küla asub Ahja jõe vasakkaldal mõlemal pool Tartu–Petseri raudteed. Külas on Valgemetsa raudteepeatus.

Valgemetsast 1 km läänes asub Leevijõe, 1½ km põhjas Padari, 3 km kagus Kiidjärve ja 2½ km lõunas Koorvere küla. Muudest paikadest asuvad lähemal Leevi asundus ja Popsiküla läänes, Tikutaja 2 km kirdes ja Järve 2 km kagus.

Valgemetsa asub Ahja jõe ääres, mida sealkandis kutsutakse selge jõevee tõttu Valgejõeks.

Koorküla piirilt algavat ja põhja poole ulatuvat metsa nimetatakse Valgemetsaks. Mõne arvates olevat mets saanud nime Valgejõelt, mõne arvates valge liiva järgi, millest koosneb metsaalune pinnas. Selle metsa laskis külvata ja istutada Vastse-Kuuste mõisnik, varem oli seal tühi liivanõmm. Küla on nimetatud metsa järgi.

Valgemetsa asundus kujunes pärast 1927–1931 rajatud Tartu–Petseri raudtee valmimist. Naabruses Kongsi talu pidanud loomaarst Robert Friedrich Schab(b)ak (al. 1936 Arani) oli ostnud Vastse-Kuuste mõisalt umbes 200 hektarit maad ja lasi selle jagada suvilakruntideks.

Esimese krundi ostis kunstnik Vanda Juhansoo, kelle omanäoline maja, mida rahvasuus kutsutakse Nõiamajaks, on säilinud tänini. Nõiamaja valmis 1932. Küla sünnipäevaks peetakse 12. juulit 1933, mil Vanda Juhansoo krunt ja maja kanti kinnistusraamatusse.

Valgemetsa kujunes 1930. aastatel Tartu haritlaskonna seas populaarseks suvituskohaks. 1934. aastal asutati Valgemetsa Korraldamise ja Kaunistamise Selts, mille eestvõttel rajati tänavaid ja teid. 1940. aastaks oli suvilaid kokku ligi 60. Külas oli võõrastemaja koos kaupluse ja postkontoriga. 1930. aastatest pärinev krundiplaan on suuremas osas säilinud tänini.

Küla kuulus Tartumaa Võnnu kihelkonda ja Kiidjärve valda. Algselt nimetati seda asunduseks ja isegi alevikuks, aastast 1977 on see küla.

1940. aastate lõpust tegutses külas Valgemetsa pioneerilaager, mille maid ja hooneid kasutavad nüüd Valgemetsa puhkeküla ja noortelaager.

1950. aastal ostis Valgemetsas varem kirjanik Enn Kippelile kuulunud suvila Enn Kippeli leselt endale suvekoduks kunstnik Elmar Kits, kes puhkas Valgemetsal kuni oma surmani 1972. aastal. Elmar Kitse suvemaja on ajaloomälestisena kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Aastatel 1945–1990 kuulus Valgemetsa Vastse-Kuuste külanõukogu koosseisu. Aastatel 1990–2017 kuulus Valgemetsa küla Vastse-Kuuste valda.

2009. aastal asutati MTÜ Valgemetsa, mille eesmärgiks on edendada külaelu.

2020. aasta juunis valiti Valgemetsa külavanemaks Mati Määrits.

Valgemetsa vapp koosneb neljast osast. Kuldkollane vapikilp - liivapaljandid ja päike, valged kuused - metsasümbol, vapi valge keskpõhi - mets mis kasvab heledal liival ning kolm sinist triipu vapi keskel - Ahja jõgi. Vapi ja lipu autorid: Üllar Varik ja Marek Laane