Välearendus: Tarkvaraarenduse metoodika

Selle järgi peetakse projekti läbikukkumist tarkvara arendamise kõige kulukamaks aspektiks ning seetõttu on seda tüüpi tarkvaraarenduse eesmärk korraldada tööd viisil, mis suurendaks edu saavutamise tõenäosust. Tähtsustatakse võimet muudatustele reageerida, et olla edukas ebakindlas ja muutuvas keskkonnas.

Selle arendusviisi puhul leitakse, et muutused tulevad ette niikuinii ning neid tuleb hallata, mitte vältida. Projektijuhtimine rõhutab planeerimist, disaini ja dokumentatsiooni vajalikkust. See keskendub sellele, et saaks edastada kliendile kõik töötavad funktsioonid võimalikult kiiresti ning et oleks tagatud töötavad tugisüsteemid, et üleantud funktsioone oleks võimalik pidevalt toetada.

Termin "agiilne" hakkas levima, kui avaldati The Manifesto for Agile Software Development, mis määratleb selle termini väärtused ja põhimõtted.

Agiilsed metoodikad

Pikemalt artiklis Agiilsed metoodikad

Agiilsed metoodikad on näiteks

Scrum
Extreme Programming (XP)
Adaptive Software Development (ASD)
Dynamic Systems Development Method (DSDM)
Crystal
Feature Driven Development (FDD)
Lean Software Development (LSD)
Agile Modeling (AM)
Agile Unified Process (AUP)

Ajalugu

Esimesed kirjeldused kiirest ehk väledast arendusest pärinevad aastatest 1980–1990.

2001. aastal kogunes USA Utah' osariigi Snowbirdi kuurordis arendusmeetodeid arutama 17 tarkvaraarendajat, kelle seas olid näiteks Jeff Sutherland, Ken Schwaber ja Alistair Cockburn. Põhiline põhjus oli rahulolematus tarkvara arendusega kaasnevate lisakuludega ja vajadus leida paremaid viise, kuidas tarkvara luua. Tulemusena pandi kirja üldised tarkvaraarenduse põhimõtted ehk Manifesto for Agile Software Development.

Välearenduse meetodite puhul arvatud, et need on paremini ennustatavad, rohkem inimestele orienteeritud ning keskenduvad pigem lõpptulemusele kui töö bürokraatlikule iseloomule.

2005. aastal kirjutas Alistair Cockburni ja Jim Highsmithi juhitud grupp projektijuhtimise põhimõtete, vastastikuse sõltuvuse deklaratsiooni (Declaration of Interdependence), et juhtida tarkvaraprojektide juhtimist vastavalt välearenduse meetoditele.

2011. aastal lõi Agile Alliance juhendi välearenduse tavadele (2016. aastal nimetati see ümber agiilseks erialasõnastikuks), mis on arenev avatud lähtekoodiga töökindlate agiilsete tavade, terminite ja elementide määratlustest, koos tõlgendustest ja kogemuste suunistest maailma agiilsetelt praktikutelt.

Välearenduse põhimõtted

Agiilse tarkvaraarenduse põhimõtted

Hindame enam inimesi ja nende suhtlemist kui protsesse ja arendusvahendeid
Hindame enam töötavat tarkvara kui täiuslikku dokumentatsiooni
Hindame enam koostööd kliendiga, kui läbirääkimisi lepingute üle
Hindame enam muudatustega hakkamasaamist kui algse plaani järgimist

Põhiprintsiibid

Agiilse arenduse 12 põhiprintsiipi

Oluline on tagada kliendi rahulolu, vajaliku tarkvara kiire ja tihe tarnimine
Muutuvate oludega arvestamine
Viia muudatused kiiresti tootmisse ehk tarnida nii tihti kui võimalik
Koostöö kliendiga, meeskond peab töötama koos kogu projekti vältel
Töö edukuse aluseks on motiveeritud inimesed. Usalda ja toeta!
Näost-näkku suhtlemine on kõige tõhusam viis info jagamiseks arendusmeeskonnas
Töötav tarkvara on peamine mõõdupuu
Jätkusuutlik arendus
Pidev tähelepanu tehnilisel täiuslikkusel ja heal disainil
Lihtsuse säilitamine ehk ebavajaliku töö tegemata jätmine
Iseorganiseeruvad meeskonnad
Muutustega kaasas käimine ja veelgi tõhusamaks muutumine

Välearenduse ja traditsioonilise projektijuhtimise erinevused

Projektijuhtimise vaimse hoiaku erinevused

Traditsiooniline projektijuhtimine	Välearendus
Projekti teostamist saab standardiseerida	Ükski projekti ei ole kunagi sama
Klientide kaasamine on ebatõenäoline	Klientide kaasamine on kriitiline
Nõuded peavad olema eelnevalt suures osas määratletud	Ainul arhitektuurilised nõuded peavad eelnevalt täielikult teada olema
Kulub aega, et teha midagi, mille pealt saab klient teha tuleviku otsuseid	Tehakse esimesena seda, mis võimaldab kliendil teha tuleviku otsuseid

Projektijuhtimise põhimõtete erinevused

Traditsiooniline projektijuhtimine	Agiilne projektijuhtimine
Juhtimisele orienteeritud	Tehnoloogiale orienteeritud
Tähtaegadele keskendumine	Tulemustele ja kvaliteedile keskendumine
Üksikisikute summa	Meeskond
Koostöö koosolekute kaudu	Pidev töö meeskonnas
Vastutus protsesside eest	Vastutus ülesannete eest
Teabevahetus dokumentide kaudu	Teabevahetus näost näkku
Muutusi tõrjuv	Muutusi salliv
Keskenduda kaitsemeetmetele	Keskendumine lihtsusele
Tee, tee, tee	Tagasiside, tagasiside, tagasiside

Välearenduse puhul on projektijuhtimise eelised projektipõhises organisatsioonis, maatriks organisatsiooni ees:

Äri- ja projektide otsustusprotsess on paremini integreeritud kui maatriks
Projektimeeskondade ainus eesmärk on saavutada ettevõtte eesmärgid
Maatriks organisatsioonis olevaid mitut, eraldi ja sageli vastuolulist eesmärki pole olemas
Kinnine mõtteviis, mis tihtipeale takistab projekti edenemist, eriti siis, kui see hõlmab muutuvaid nõudeid, on elimineeritud
Teie unikaalseid ja võtmeisikuid saab luua oma kõige olulisemate projektide juhtimiseks, mis määravad teie ettevõtte, ilma konkureeriva funktsionaalse juhtimise takistusteta

Viited

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Välearendus, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.