Sotsialistlik võistlus oli kapitalistlikule ühiskonnale omase loomuliku konkurentsi asendamise katse plaanimajandusega NSV Liidus.
See artikkel vajab toimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Nõukogude allikad nimetavad sotsialistliku võistluse ajaloo esimeseks etapiks kommunistlikke laupäevakuid. Nõukogude riigi algusaastatel oli eluliselt tähtis raudteetranspordi taastamine ja korrashoidmine. 7. mail 1919 võeti Moskva–Kaasani raudtee allrajoonis vastu patriootiline otsus: "Olles arvamisel, et kommunistid ei tohi säästa oma tervist ega elu revolutsiooni saavutuste heaks, tuleb töö teha tasuta. Kommunistlik laupäevak seada sisse kogu allrajoonis kuni Koltšaki üle täieliku võidu saavutamiseni." Nende laupäevakute juhtimisel kasutati ühistegevuses teadlikult võistluse emotsionaalset mõjujõudu ja entusiasmi õhutamist. Vladimir Lenin osales laupäevakutel ja omistas neile suurt tähtsust. Aastal 1920 anti laupäevakute kohta välja spetsiaalne määrus. Kõik töövõimelised elanikud pidid riigi heaks tasuta töötama. Kommunistlikud laupäevakud ei rakendunud laialdaselt. Üleminekul uuele majanduspoliitikale jäid need unarusse.
NSV Liidu poliitbüroo kehtestas massilise sotsialistliku võistluse kohustuse pärast rahvamajanduse arendamise esimese viisaastakuplaani kinnitamist. ÜK(b)P XVI konverentsil 1929. aastal deklareeriti: "Võistlus ja viisaastak on omavahel lahutamatult seotud!"
Aastate jooksul süvenes bürokraatia. 1952. aastal ÜK(b)P Keskkomitee otsuses rõhutatakse: "Paljudes ettevõtetes võetakse sotsialistlikke kohustusi ja tehakse võistlusest kokkuvõtteid hilinemisega, formaalselt..." 1981. aastal, NLKP XXVI kongressil endist viisi tõdetakse, et sotsialistlikke kohustusi pahatihti ei töötata välja altpoolt, vaid need saadetakse alla, kõrgemalseisvate organite poolt, mis kahjustab töövõistluse mainet. Sotsialistliku võistluse juhtimine oli Nõukogude Liidus sotsiaalse ja majandusliku juhtimise lahutamatu osa, et saavutada tööviljakuse kasvu ja töö kvaliteedi tõusu. Võistluse mõjujõu suurendamine, bürokraatiailmingute kõrvaldamine ja diagnoosimise vajadus jäi NSV Liidus kuni selle riigi lõpuni eelkõige sõnaliseks sooviks ega leidnud parteiorganisatsioonides teaduslikku käsitlust. Parteifunktsionääri sõnakasutuses oli "sotsialistlik " hea tooni ja teadlikkuse näitaja. 2013 aasta blogides võib leida mineviku meenutusi, et nõukogude ajal jagati au- ja tänukirju igal tähtpäeval, enamasti kaasnes sellega ka kingitus ja/või rahaline preemia ning eelkõige tunne, et isikust peetakse lugu ja hinnatakse tema tööd.
Võistlus on objektiivne (isiku tahtest sõltumatu) kui ka subjektiivne (isikust sõltuv) inimsuhete vorm. Inimesel on psüühiline tarve eneseteostusele, tunnustusele, olla vajalik ja saada kiitust. Ühistegevuses, laupäevakutel, talgutel osalejad jälgivad üksteist ja vallandub tahtmatult lisaenergia, soov edastada kaaslast või vähemalt sammu pidada (mitte maha jääda). Omaette, üksi töötades ei teki võistluslikku olu, pole end kellegagi võrrelda ega teki pingutuse tarvet. Inimese võimet teatud olus oma energiat rohkendada, püüdis Nõukogude Liidu juhtkond sotsialistliku võistluse korraldamisega nii öelda "konkurentsi" tekitamiseks ära kasutada.
Mistahes võistlemine on inimese täiendava energiavaru leidmine ja kõrgendamise viis. Võistlussituatsioon ei teki iseenesest, seda peab ohjama. Looma tingimusi, et tegevus oleks jälgitav, arusaadavalt mõõdetav, õiglaselt hinnatud ning võistlejad oleksid võimete ja võimaluste poolest võrdsetes oludes. Olenevalt stiimulitest võib inimene end enam sundida täitma võetud eesmärki ja osaleda võistlusest. Kui isiku hinnates tema pingutus ei vastaks ootustele, loobub ta võistlemast. Võistlus toimib kui tulemusi avalikult analüüsitakse ja hinnatakse. Suurim ergutav mõjujõud saavutatakse moraalsete ja materiaalsete stiimulite koos kasutamisel. Ainult sunduse, hirmutamise ja käskude tingimustes või üksnes patriootiliste loosungitega ei teki võistlussituatsiooni. Psühholoogilisest küljest vaadatuna arvestab inimene tegutsema asudes nii edu kui ebaedu tõenäosust ja tähtsust. Mida prognoositavam on edu ja mida tähtsamaks seda peetakse, seda suurem on tegutsemistung. Tööentusiasmi, võistlemise indu võimendavad ühelt poolt tunnustuse saamine ning teiselt poolt tunnustusest saadav rahulolu. Võistluslikkust kasutatakse töökollektiivile, rühmale, kogukonnale kasulikus suunas.
Sõna "töövõistlus" käsitleti otsetähenduses NLKP XXVI kongressi ettekannetes. Töövõistlus tähendas tegevust konkreetses töövaldkonnas ja teatud määral eemaldumist poliitilistest siltidest. Võistluse sisuks oli ettevõtte tootmisnäitajate kasv, ent mitte konkurentsi tekitamine. Individuaalse võistluse võitja üheks väärtuslikumaks tunnustuseks oli autoostuluba, turismireis välismaale jm.. Töökollektiivide ja brigaadide vahelise võistluse juhtimise eesmärk oli Nõukogude ametliku retoorika järgi kogutulemuse ja tööviljakuse kasvu hindamine; mitte brigaadi sees individuaalsete tulemuste esiletoomine, vaid töös mahajääjate innustamine ning toetamine.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sotsialistlik võistlus |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Sotsialistlik võistlus, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.