Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
See artikkel vajab toimetamist. |
Deviis | DWGBE |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1920 |
Peakorter | Kuressaare |
Asukoht | Lossi tänav 1 |
Tegevuspiirkond | Saaremaa |
Liikmed | Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse kantud |
Ametlikud keeled | saksa keel |
Juhtkond | Saaremaa maamarssal |
Peaorgan | Aadlikonvent Saaremaa maapäev |
Saaremaa rüütelkond kui korporatsioon kujunes keskajal Saare-Lääne piiskopkonna vasallidest. Keskajal nimetati seda eelkõige Saaremaa piiskopkonnaks (ecclesia Osiliensis, Bistum Ösel), kuna olulisem osa sellest asus Lääne-Eesti saartel. Saaremaal laienes läänindus alles pärast 1343–1345 ülestõusu. Alates 15. sajandi keskpaigast sai suurem osa Vana-Liivimaa piiskoppide vasallidest sai laiendatud läänipärimise, Saare-Lääne piiskopkonnas jõustus vastav privileeg kas 1440. aastate lõpus või 1450. aastate algul, kuid see kehtis kuni 1524. aastani arvatavasti ainult piiskopkonna mandriosas Läänemaal. Piiskopkonna Saaremaal, Muhus ja Hiiumaal aladel, kus oli vähem vasalle ja nende valdused olid ka palju väiksemad, jäi nähtavasti kehtima vana piiratud pärimisõigus. Saare-Lääne piiskop Johannes Kievel andis 15. detsembril 1524 välja privileegikirja, millega piiskopi eelisostuõigus (millega piiskop võis lääni, mida aadlik kolmandale isikule võõrandada soovis, eelisjärjekorras ära osta) kaotati ning laiendatud pärimisõigus anti ka Saaremaa vasallidele, Saare-Lääne piiskopkonna vasallid said õiguse ka stiftis valida 1545. aastast.
Saaremaa rüütelkonna hoone osteti Dellingshausenitelt 1800. aastal. 20. sajandi algul restaureeriti Saaremaa rüütelkonna uueks hooneks Kuressaare piiskopilinnus.
Saaremaa rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli korralised Saaremaa maapäevad, mis toimusid iga kolme aasta tagant detsembris või jaanuaris Kuressaares. Maapäev kestis reeglina kuni neliteist päeva. Enne maapäeva avamist toimus jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus.
Maapäevale pidid ilmuma kõik 21–60 aasta vanused Saaremaa aadlikud, kes ei olnud eestkoste või hoolduse all ja omasid Saaremaal pärimise, ostu või pandi teel mõisaid. Maapäevale võisid ilmuda: mõisaomanikest üle 60-aastased Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse immatrikuleeritud aadlikud; täisealised immatrikuleeritud aadlikud, kes Saaremaal mõisa ei omanud; immatrikuleerimata aadlikud, kes olid Saaremaal mõisate pandi- või rendivaldajad.
Maapäev teostas omavalitsuslikke ja seadusandlikke funktsioone. Maapäeva ülesanded olid:
Saaremaa rüütelkonna aadelkonna valitav organ oli aadlikonvent, mis toimis maapäevade vaheaegadel. Saaremaa aadlikonvent koosnes maamarssalist ja kuuest konvendisaadikust. Aadlikonvendi kutsus kokku resideeriv maanõunik või maamarssal vajaduse korral.
Saaremaa maanõunike kolleegium koosnes neljast maapäeva poolt eluks ajaks valitud Saaremaa maanõunikust. Maanõunikud täitsid resideeriva maanõuniku nimetuse all järjekorras rüütelkonna jooksvad ülesandeid. Resideeriv maanõunik võis teha erakorralisi väljamakseid kuni 15, rüütelkonna hoone paranduseks kuni 30 hõberubla ulatuses. Üks maanõunikest oli Saaremaa konsistooriumi president ja teine Saaremaa ülemkirikueestseisja.
1862. aastal kuulusid Saaremaa maanõunike kolleegiumi: maanõunik (saksa k. Landrath) Balthasar Adolf Gotthilf von Poll, parun Ernst Nolcken, Karl Gustav von Güldenstubbe, parun Alexander Magnus von Buxhoeveden.
Maamarssal oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht, hiljem Saaremaal Taani ajast ja Liivimaal Rootsi ajast alates kuni Vene aja lõpuni 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva. 18. sajandist alates oli maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve keskvõimu juures.
Rüütelkonna kantselei koosnes sekretärist ja vajalikust arvust kirjutajatest. Rüütelkonna sekretär valiti rüütelkonna poolt kuueks aastaks. Tal oli korter Saaremaa rüütelkonna hoones.
Saaremaa rüütelkond on juhtinud Suure väina laevaliiklust.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Saaremaa rüütelkond, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.