Propeller

See artikkel räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit Propeller (ansambel), laevaseadme kohta artiklit sõukruvi.

Lennuki, helikopteri, hõljuklaeva, ekranoplaani jms edasiviiva jõu tekitamiseks kasutatakse propellerit.

Propellereid valmistatakse metallist (tavaliselt alumiiniumi baasil kergsulamitest), mitmekihilisest liimpuidust, nüüdisajal ka kõrgtehnoloogiliselt komposiitmaterjalidest.

Helikopteri rootori iga pöörlev laba tekitab tõstejõu sarnaselt lennukitiivaga – kehtib Bernoulli võrrand. Rootori pöörlemise tõttu tekkiva helikopteri vastassuunalise pöördemomendi tasakaalustamiseks ja lennu suuna muutmiseks kasutatakse sabas asuvat propellerit.

Laeva, tiiburlaeva, skuutri ja allveelaeva liikumapanemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse sõukruviks ehk laevakruviks.

Otstarbe ja paigutuse järgi eristatakse kandvaid, vedavaid, tõukavaid ja kombineeritud propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse muutumatu ja muutuva sammuga propellereid.

Eriti võimsa lennuki jõuallika täieliku võimsuse rakendamiseks kasutatakse koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid tandempropellereid.

Propellereid rakendatakse ka turbiinidena. Energeetikas kasutatav propellerturbiin on niisugune reaktiivhüdroturbiin, mille tööratta labade seadenurk on püsivalt kinnitatud.

Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, võimsustarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri kasutegur sõltub nii lennuki kiirusest kui ka propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.

Ökonoomseks lendamiseks propelleri abil saavutatava kiiruse piiriks on 700 km/h, puhtalt propelleri abil saavutatud suurim kiirus aga 850 km/h. FAI registreeritud turbopropellerlennuki (Tu-114) suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt reaktiivmootori turbiini läbinud gaaside tõukejõu (alla 10%) arvel.

• tiivik
• tuulik