Pikaokkaline Mänd: Okaspuuliik männiliste sugukonnast

 

 

 

 

Pikaokkalise männi eluiga on kuni 500 aastat. Puu kasvab kuni 47 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 1,2 m. Korp on oranžikaspruun ja vanematel puudel sügavrõmeline.

Juurestik on hästi arenenud, peajuur võib liivases pinnases ulatuda 4,8 m sügavusele.

Pungad on munakujulised, hõbevalged, 3–4 cm pikkused. Noored võrsed on jämedad (läbimõõt kuni 2 cm), oranžikaspruunid, vananedes muutuvad tumepruuniks. Pikaokkalise männi okkad on männiliste sugukonna liikidest kõige pikemad, 20–45 cm pikkused, kolmekaupa kimbus (harva ka kahekaupa), veidi kõverdunud, kollakasrohelised, poolterava kuni terava tipuga, püsivad võrsetel 2 aastat.

Isasõisikud on silinderja kujuga, 30–80 mm pikad, purpurjad. Käbid on sümmeetrilised, 15–25 cm pikkused, tuhmpruunid. Seemned on kahvatupruunid, tumedate vöötidega, umbes 10 mm pikkused, 30–40 mm pikkuse tiivakesega. Seemned on suurimad USA kaguosas kasvavate mändide seas, 1000 seemne mass on 64,9–151,5 g.

Pikaokkalise männi levila asub USA kaguosa rannikupiirkonnas, kus ta kasvab 0–700 m kõrgusel merepinnast. Tüüpilisteks kasvukohtadeks on liivased kõrgendikud, liivamäed ja tasandikumetsad.

Kliima

Levila kliima on soe ja sademeterohke, aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 1090...1750 mm. Kõige sademetevaesem aastaaeg on sügis, samuti pole haruldased kuivaperioodid suvel. Külmakraade talub puu talvel kuni –7...–12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 17...23 °C, suvekuude keskmised maksimumtemperatuurid tõusevad kuni 28...34 °C, talvekuude õhu keskmised miinimumtemperatuurid langevad kuni 2...8 °C.

Kasvupinnas

Kasvupinnasteks võivad olla nii veega küllastunud kui ka kuivad ja kivised mullad. Mullad on moodustunud peamiselt meresetetest ning need varieeruvad sügavatest ja hästi vett läbilaskvatest liivmuldadest kuni raskete savimuldadeni. Kõige levinumad on happelised, väheviljakad, väikese orgaanilise aine sisaldusega liivmullad. Lähtekivimitest on esindatud graniit, kvartsiit, kildad, fülliit, liivakivi, lubjakivi ja dolomiit.

Kaasliigid

Pikaokkaline mänd moodustab aeg-ajalt puhtpuistuid, kuid kasvab enamasti hajusalt segametsades, kus esineb järgmisi puuliike:

Populatsiooni vähenemise põhjused

Väga suurel territooriumil laiunud pikaokkalise männi levikuala on viimase paarisaja aasta jooksul oluliselt vähenenud. 2004. aastal läbi viidud metsade inspekteerimisel saadi vanade ja elujõuliste metsade kogupindalaks 5095 ha. Populatsiooni vähenemisel on kolm peamist põhjust:

• 18.–19. sajandi intensiivsed lageraied, millest mahajäänud oksarisu oli kütuseks suure intensiivsusega põlengutele, kus hukkusid nii noored seemikud kui ka vanad seemnepuud;
• metsapõlengute piiramine – väiksema intensiivsusega põlengud soodustavad pikaokkalise männi levikut;
• metsade rekultiveerimisel eelistati teisi männiliike – Elliotti mändi ja tõrvikumändi.

 

 

Pikaokkaline mänd on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Tules kannatada saanud nooremad puud võivad ajada ka juurevõsu. Käbikandvus algab keskmiselt 30 aasta vanustel puudel. Tolmlemine toimub levila lõunaosas veebruari lõpus, põhjaosas aprilli alguses. Viljastumine toimub järgmisel kevadel, mille järel käbide kasv kiireneb oluliselt. Käbid valmivad tolmlemisele järgneva aasta septembris-oktoobris. Seemned varisevad oktoobri lõpust kuni novembri lõpuni, 71% nendest kandub tuulega kuni 20 m kaugusele puust. Idandid ilmuvad 1–2 nädalat peale seemnete langemist maapinnale. Head seemneaastad esinevad 3–4 aasta järel.

Pikaokkalise männi puit on väga kvaliteetne ja hinnatud ehitusmaterjal, mida ajaloo jooksul on väga intensiivselt kasutatud. Tänaseks on enamus põlismetsadest maha raiutud. Enne eurooplaste saabumist 24–35 miljonil hektaril laiunud metsadest on tänapäevaks järgi jäänud 2–4 miljonit hektarit, millest enamuse moodustavad nooremapoolsed ja halvas seisukorras olevad metsad. Puitu kasutatakse nii rasketes kui ka kergetes puitkonstruktsioonides; puidust valmistatakse ümarpalke, prusse, poste, vaiu, maste, põrandalaudu, voodrilaudu, raudteeliipreid, konteinereid, mööblit, sildu, paate jm. Vaigust saadakse kampolit.