Meteliai Regionaalpark

Meteliai regionaalpark asub Leedu edelaosa suurte järvede ümbruses. Regionaalpark asutati 1992. aastal, et kaitsta sealseid järvi ja nende ümbruse maastikke, ökosüsteemi ning kultuuripärandit. Sealsed järved on Dzūkija tähtsaim rändavate veelindude peatuspaik. Sealsete loodusväärtsute hulka kuuluvad veel kivitamme metsad ja sookilpkonna elupaigad.

Kultuuriväärtustest on seal kaitse all Meteliai kirik, kaks muinaskalmet, kaheksa jatvingite linnamäge, kümme kiviaegset asulakohta legendidega seotud Laumė kivi ja mitmed vanad lahingupaigad.

Regionaalpargist on leitud 1676 looma- ja taimeliiki, Leedu punasesse raamatusse kuuluvatest liikidest esineb seal 116. Aastal 1936 avastati ühest sealsest metsast kuneli elupaik. Aastal 1990 seati sinna kunelite tarbeks üles 40 pesakasti, ent nende kontrollimisel on avastatud, et neid kasutab pesitsemiseks hoopis pähklinäpp. Sealsed veekogud on tähtis veelindude pesitsemispaik, seal elavad arvukalt hallhani, tuttpütt ja valgesilm-vart. Metelysi järve kaldal asub Kimsinė niit, kus elavad punajalg-tilder, mustsaba-vigle ja tikutaja. Seal elutseb ka sookilpkonn, kuigi selle populatsioon paljunemiseks vajalike laugaste ja soostunud tiikide vähesuse tõttu väheneb. Kaladest on levinuimad luts, ahven, Peipsi tint ja särg, varem arvukaim rääbis on jäänud haruldaseks. Haruldastest putukatest esinevad seal sõõrsilmik, pääsusaba, sügisvaksik Ennomos quercinaria, villpea-aasasilmik, suur-kuldtiib, punanupu-kuldöölane, suur-rabakiil, kuningkiil, kollavööt-kuningkiil, liivamesilased Andrena nasuta ja Andrena curvungula, Anthophora plagiata, kimalane Bombus pomorum, sametkimalane ja arukimalane.

Kalniškėse metsas esineb pärna-pöögi segametsa. Seal kasvavad õõnes lõokannus, seahernes Lathyrus laevigatus, laialehine kareputk, varjuluste, hiirehernes Vicia pisiformis ja salutakjas. Trakai mets on Leedu ainus kivitammede mets. Seal kasvavad ka kaunis kuldking, mägi-naistepuna, purpurristik, lõhnav maarjalepp, Lathyrus laevigatus, laialehine kareputk ja südame-emajuur, sealses rabas aga Russowi sõrmkäpp, sookäpp ja sale villpea. Girukė mets on loodusreservaat ja seal kasvavad ohtetu luste, kõrge maasikas, kadakkaer Cerastium sylvaticum, Lathyrus laevigatus ja siiltarn; seal elab ka must toonekurg. Statiškėse metsas kasvavad mägiarnika ja harilik ungrukold, Širvintose metsas Cerastium sylvaticum ja õõnes lõokannus, järvedel aga valge vesiroos.

Regionaalpargile alluvad mitmed kaitsealad - Barčiai maastikukaitseala, Kalniškėse maastikukaitseala, Meteliai maastikukaitseala, Teizai maastikukaitseala, Žagarise geomorfoloogiline kaitseala, Dusia hüdroloogiline kaitseala, Rinkotase botaaniline kaitseala, Juodabalė zooloogiline kaitseala ja Trakai botaanilis-zooloogiline kaitseala. Reservaatidest alluvad sellele lisaks Girukė metsale veel Obelytė ja Trakai reservaadid.

Meteliai regionaalpargi halduskeskus asub Meteliais aadressil Seirijų g. 2.

Meteliai regionaalpargi pindala on 17 721 hektarit. Sellest 36 % võtavad enda alla kolm Leedu edelaosa suurt järve - Obelija, Metelys ja Dusia. 11 hektarit võtavad enda alla reservaadid ja 12 508 hektarit erinevad kaitsealad.