Punajalg-Tilder

Punajalg-tilder (Tringa totanus) on kurvitslaste sugukonda tildri perekonda kuuluv lind.

Punajalg-Tilder
Punajalg-tilder
Punajalg-Tilder
Muna

Punajalg-tildri rahvapärased nimetused on rohutüll, tüllütt, tilt, tauss, tillutaja, tillutis, küllik, tilltöök ja tillu.

Levila

Punajalg-tilder on levinud Euraasias. Ta pesitseb põhja suunas Peterburini, lõuna suunas Himaalaja eelmäestikeni ja ida suunas Tatari väinani. Üksnes Balkani poolsaarel ta ei pesitse. Armeenias kohtab teda enam kui 3 km, aga Pamiiris kuni 4 km kõrgusel. Ta talvitub Aafrikas ja Lõuna-Aasias, aga osalt Briti saartel ja Itaalias.

Eestis on ta rannikul harilik, sisemaal aga väikesearvuline haudelind. Eestis pesitseb umbes 6000 paari, kusjuures asustustihedus on kõige suurem Läänemaal ja Saaremaal. Ta saabub Eestisse aprillis, aga kevadine läbiränne kestab mai lõpuni. Eestist lahkub ta augusti lõpus või septembri alguses.

Välimus

Rahvapärastest nimetustest hoolimata on punajalg-tilder keskmisest suurem kurvitsaline. Ta kaalub 100–140 g ja tema tiib on keskmiselt 15–16 cm pikk.

Tema sulestik on üldiselt helepruun valge tagaseljaga. Tiiva tagaserval on valge vööt, mis on lennul hästi nähtav. Saba on samuti hele ja sellel on mõned tumedad ristitriibud. Kaelal ja pugul on valgel taustal hallid nooljad laigud, mida ülalpool on palju, aga allpool järjest vähem ja keha alapool on täiesti valge.

Tema nokk on peenike, sirge ja punane. Jalad on oranžikaspunased, samuti pikad ja peenikesed ning nende järgi on lind nimetusegi saanud. Pikad jalad ja pikk nokk võimaldavad linnul sügavamast veest toitu otsida.

Eluviis ja pesitsemine

Punajalg-tilder eelistab elupaigana rannaniite. Sisemaal elab ta lagedates niisketes kohtades. Väga oluline on tema jaoks elupaiga valikul rohu kõrgus: tilder peab rohu sisse saama end ära peita.

Kõik isendid ei pesitse. Need lendavad lõunamaalt küll kohale, aga hulguvad suvi otsa niisama ringi. Elupaik on sellistel samasugune kui pesitsevatel paaridel.

Ta toitub selgrootutest. Neid otsib ta mudast.

Pesa ehitab ta rohu sisse. Pesaks on tavaline lohk maapinnas, mis on vooderdatud kõrtega.

Punajalg-tildri täiskurnasid leidub mais, aga järelkurnasid juuni lõpuni. Täiskurnas on 4 muna. Munal on kollasel põhjal kastanpruunid laigud. Mõlemad vanemad hauvad ja hoolitsevad poegade eest võrdselt. Pojad lennuvõimestuvad alates juuni lõpust.

Punajalg-tildri looduslikud vaenlased on peamiselt kullilised ja kärplased.

Punajalg-tilder kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Kõige rohkem ohustavad teda elupaikde hävimine ja saastumine.

Viited

Välislingid

Tags:

Punajalg-Tilder LevilaPunajalg-Tilder VälimusPunajalg-Tilder Eluviis ja pesitseminePunajalg-Tilder ViitedPunajalg-Tilder VälislingidPunajalg-TilderKurvitslasedLindPerekond (bioloogia)Sugukond (bioloogia)Tilder

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Belgia2022Ivi EenmaaEstoniaLääne-Viru maakondBakteridHiiu kannelMargus TsahknaHolger RoonemaaMaleSüsivesinikudLoodusvööndJuudidAndrus AnsipJupiterKarl Jakob HeinErakondPaastumaarjapäevRindlauseHawaii saaredAinuraksedAugust GailitKaarel OjaRhôneKevade (film)Ivo LinnaJossif StalinMaris JärvaRoomaEKoolLäti linnade loendLeeduPedja jõgiIsamaa ErakondVooluallikasTulumaksPärnu maakondIraagi ja Levandi Islamiriik2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallisAgatha ChristieRoomajadŠveitsEutrofeerumineKriiva (pinnavorm)Juhan PartsSoome ralliEbatsuugaVanem EddaNastikJohannes VedruPõimlauseSiinusAlar KarisEesti peaministerEesti mütoloogiaDeniss MetsavasŠotimaaPoolaKalle LaanetUrsula RataseppLadinakeelsete väljendite loendArnold RüütelPärnu–Viljandi–Tartu veetee🡆 More