Malpiigialised: Taimesugukond

Sugukonnas on 77 perekonda ning üle 1300 liigi. Sugukonnas leidub puid, põõsaid, puitunud ronitaimi ning mitmeaastaseid rohttaimi, sugukond on enamasti levinud troopikas ning lähistroopilistes metsades ja savannides, enamik sugukonna elurikkusest paikneb Uues Maailmas, elurikkuse tulipunktiks on Lõuna-Ameerika põhjaosa. Eestis malpiigialistest pärismaised liike ei kasva. Sugukond on jaotatud 14 klaadiks, millest seitse on Vanas Maailmas ning ülejäänud Uues Maailmas.

Malpiigialised
Malpiigialine Galphimia gracilis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass	Päriskaheidulehelised Dicotyledoneae
Selts	Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond	Malpiigialised Malpighiaceae Juss.

Vars

Varred on läbimõõdult ümarad, sümmeetriliselt või asümmeetriliselt väljasopistunud, harvem lapikud või nelinurksed. Taimed ronivad keerduvate varte abil, üksikud liigid kasutavad ronimiseks tugijuuri. Teiskasv võib olla anomaalne.

Lehed

Tervete lihtlehtedega, mis paiknevad üldjuhul vastakult (harva vahelduvalt või männases), esinevad abilehed, lehelaba üldjuhul lõhestumata. Leheserv on terve. Lehe rootsul, laba alusel või abilehtedel esinevad (paarilised) mitmerakulised näärmed. Noortel kasvudel ning leherootsudel esinevad malpiigialiste sugukonnale iseloomulikud T-kujuliselt harunevad trihhoomid (karvakesed), mis on üherakulise ehitusega.

Õisikud ja õied

Õisikud paiknevad tipmiselt või lehe kaenlas, on kujult väga varieeruvad, tavalisemad õisikutüübid on kobar ning pööris[8]. Õied läbimõõdult 6 mm kuni 4 cm, viietised (viis kroon- ja tupplehte), kahesugulised, sügomorfsed (ühe sümmetriateljega). Enamikul perekondadest esineb kümme tolmukat[8]. Emakkond on enamasti kolmeosaline. Õied on epigüünsed, perekonnas Barnyeba perigüünsed. Kroonlehed on tihti kollased, roosad või valged, mõnikord muud tooni, kuid harva sinised, üks kroonleht võib olla teisteist erineva kujuga. Õied meelitavad tupplehtede paariliste õlinäärmetega ligi õli korjavaid mesilaseliike (leviala Uues Maailmas), kroonlehed on mesilastele ligipääsu võimaldamiseks aluselt kitsenenud. Vana Maailma liikidel on õied enamasti radiaalsümmetrilised ning tupplehed ilma õlinäärmeteta.

Viljad

Viljad mitmekesised, võivad olla tüübilt kuivad jaguviljad (valmimisel jagunevad kolmeks tiivuliseks osaviljaks) või luuviljad, millest mõned on lihakad ning söödavad. Enamikus perekondades jagunevad viljad kolmeks osaks. Seemneid on iga vilja osa kohta üks. Seemnetel seemnerüü ehk arill puudub.

 

Kasutatakse troopilistes piirkondades haljastuses, sugukond on suhteliselt külmakartlik. Sileda malpiigia (Malpighia glabra) ja kirssmalpiigia (M. emarginata) viljad, mida nimetatakse vastavalt eskobillaks ning atseroolaks, sisaldavad rohkelt C-vitamiini ning neid on kasutatud värskelt, toitudes ning jookides. Võide-kaferaanapuu (Bunchosia glandulifera) punased lihakad viljad meenutavad maitselt maapähklivõid ning neid kasvatatakse toiduks.

Mitmete perekondade (Acridocarpus, Aspidopterys) esindajaid on kasutatud rahvameditsiinis üle maailma, sugukonna liigid sisaldavad hulgaliselt sekundaarseid metaboliite: fenoole, alkaloide ja flavonoide. Amasoonase kaapivääti (Banisteriopsis caapi) on tarvitatud religioossetel tseremooniatel ning ravitsemiseks selle hallutsinogeensete alkaloidide ning parasiidivastase toime pärast, see on Lõuna- ja Kesk-Ameerika põlisrahvaste psühhoaktiivse ayahuasca-tee põhiline koostisosa.

Nimetatud on kõik Kew andmebaasis leiduvad 77 perekonda, eestikeelsed nimed Eestikeelsete taimenimede andmebaasist.

• Acmanthera (Juss.) Griseb.
• Acridocarpus Guill., Perr. & A.Rich.
• Adelphia W.R.Anderson
• Alicia W.R.Anderson
• Amorimia W.R.Anderson
• Andersoniodoxa C.Davis & Amorim
• Aspicarpa Rich.
• Aspidopterys A.Juss. ex Endl.
• kaapiväät Banisteriopsis C.B.Rob.
• Barnebya W.R.Anderson & B.Gates
• Blepharandra Griseb.
• Brachylophon Oliv.
• Bronwenia W.R.Anderson & C.Davis
• kaferaanapuu Bunchosia Rich. ex Kunth
• Burdachia A.Juss. ex Endl.
• serretipuu Byrsonima Rich. ex Kunth
• Calcicola W.R.Anderson & C.Davis
• hiilapuu Callaeum Small
• Calyptostylis Arènes
• Camarea A.St.-Hil.
• Carolus W.R.Anderson
• Caucanthus Forssk.
• Christianella W.R.Anderson
• Coleostachys A.Juss.
• Cordobia Nied.
• Diacidia Griseb.
• Dicella Griseb.
• Digoniopterys Arènes
• Dinemagonum A.Juss.
• Dinemandra A.Juss. ex Endl.
• võluväät Diplopterys A.Juss.
• Echinopterys A.Juss.
• Ectopopterys W.R.Anderson
• Excentradenia W.R.Anderson
• Flabellaria Cav.
• Flabellariopsis R.Wilczek
• Gallardoa Hicken
• Galphimia Cav.
• Gaudichaudia Kunth
• Glandonia Griseb.
• Glicophyllum R.F.Almeida
• Heladena A.Juss.
• Henleophytum H.Karst.
• ninaviljak Heteropterys Kunth
• Hiptage Gaertn.
• Hiraea Jacq.
• Janusia A.Juss. ex Endl.
• Jubelina A.Juss.
• Lasiocarpus Liebm.
• Lophanthera A.Juss.
• Lophopterys A.Juss.
• Madagasikaria C.Davis
• malpiigia Malpighia Plum. ex L.
• Malpighiodes Nied.
• Mascagnia (Bertero ex DC.) Bertero
• Mcvaughia W.R.Anderson
• Mezia Schwacke ex Nied.
• Microsteira Baker
• Mionandra Griseb.
• Niedenzuella W.R.Anderson
• Peixotoa A.Juss.
• Peregrina W.R.Anderson
• Philgamia Baill.
• Psychopterys W.R.Anderson & S.Corso
• Pterandra A.Juss.
• Ptilochaeta Turcz.
• Rhynchophora Arènes
• Ryssopterys Blume ex A.Juss.
• Spachea A.Juss.
• Sphedamnocarpus Planch. ex Benth. & Hook.f.
• lehtsuudmik Stigmaphyllon A.Juss.
• Tetrapterys Cav.
• trüallis Thryallis Mart.
• Triaspis Burch.
• Tricomaria Gillies ex Hook. & Arn.
• Tristellateia Thouars
• Verrucularina Rauschert