Klas Eriksson Fleming

aprill">13. aprill 1597 Pohja) oli Rootsi ja Soome riigitegelane.

Klas Eriksson Fleming aadeldati 1560. aastal Rootsi kuninga Erik XIV kroonimispidustusete ajal ning nimetati riiginõunikuks. 1562. aastal oli lühiajaliselt Pärnu asehaldur. 1564. aastal osales Põhjamaade seitsmeaastane sõjas Taani vastu. 1568. aasta septembris sundis Johan Erik XIV troonist loobuma ja sai ise Johan III nime all uueks kuningaks (1568–1592) ning kui Klas Eriksson Fleming 1569. aastal asus toetama Johan IIIndat, kes andis talle Soome Uusimaa Siuntio valla Viiki vabahärra tiitli ning läänistas Viiki vabahärraskonna. Temast sai kuningas Johan III, hiljem ka tema poja Sigismundi usaldusalune ja üks kindlamaid toetajaid.

Rootsi kuningriigi suuradmiral alates 1588 ja riigimarssal alates 1591. Ta oli ka alates 1591 Soome ja Eestimaa asehaldur (rootsi k. överståthållaren).

Aastal 1595, kui Johan III-a vend, Södermanlandi hertsog Karl alustas avalikku mässu, katoliiklasest Poola (1587–1632) ja Rootsi kuninga (1592–1599) Sigismundi vastu, otsustas Fleming kuningale truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile. Flemingil oli ka Soome aadli toetus. Karl püüdis seda olukorda muuta, asudes toetama rahulolematuid Soome talupoegi, kes olid Vene-Rootsi sõdade tõttu juba pikki aastakümneid kannatanud. Nii mahitasid Karli poolt saadetud agitaatorid Soomes Nuiasõja, kus talupojad püüdsid Flemingit kukutada. Ent nende Turu (Åbo) vallutamise kavad ei õnnestunud ning kavaluse ja reetmise teel suutis Fleming talupoegadelt tuleneva ohu aastail 1596–1597 likvideerida.

 Pikemalt artiklites Nuiasõda ja Sõda Sigismundiga

1597. aasta aprillis Klas Eriksson Fleming suri, kuid Soome ja Eestimaa jäid siiski veel mõneks ajaks Sigismundimeelsete võimu alla. Soome aadel hoidis ikkagi avalikult Sigismundi poole, ka 1599. aastal Sigismundi troonilt tõukamise järel ja oli üpris Karli-vastaselt meelestatud. Vastasus oli nii suur, et Karl käis veel samal aastal, enne kuningaks kroonimist, koguni Soomes korda loomas ja vallutas ka Turu lossi. 1597. aastal surnud Klas Eriksson Flemingi pojad hukati Turu veresaunas.

Klas Flemingi isa, Rootsi riiginõunik Erik Joakimsson Fleming, oli samuti silmapaistev riigimees ja Rootsi kuninga (1523–1560) Gustav I Vasa soosik.

Klas Eriksson Fleming oli abielus Ebba Gustavsdotter Stenbockiga (ca 1550 – 1614), kes oli riiginõuniku, riigimarssali, Västergötlandi asehaldur Gustav Olofsson Stenbocki (1504–1571) ja Brita Eriksdotter Leijonhufvudi tütar ning Katarina Stenbocki (1535–1621) õde, kes oli Rootsi kuninga Gustav Vasa 2. naine ja Rootsi kuninganna aastail 1552–1560.