Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Eesti alal on asehaldurid olnud järgmistel perioodidel:
Kubermangu nimetati Eestimaa kuberner/Eestimaa kindralkuberner Rootsi kõrgaadli seast, kuberneri põhiasetäitjaks oli asehaldur, kes ka provintsi igapäevaelu reaalselt juhtis ning asehaldur oli provintsis kohapeal, samas kui kuberner ise oli sageli kas oma valdustes Rootsis võ välislähetustel.
1584. aastal ühendati Rootsi valdused Põhja-Eestis Eestimaa hertsogkonnaks. Provintsi eesotsas oli asehaldur, keda nimetati ka kuberneriks. Provints jagunes seitsmeks linnuselääniks: Tallinna, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula linnuselääniks, mida juhtisid asehaldurid: Tallinnas, Paides, Rakveres, Narvas, Haapsalus, Koluveres ja Lihulas.
Rootsi ja Vene ajal täitsid Eestis asehaldurite ülesandeid ka Eestimaa ja Liivimaa kindralkubernerid ja kubernerid.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Asehaldur, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.