Kambyses Ii

Ta oli Kyros II (Kyros Suure) poeg. Ta on peamiselt tuntud Egiptuse vallutajana.

Kambyses esineb esmakordselt allikates 539 eKr, kui Kyros Babüloni vallutas. Seda sündmust tähistavas Kyrose silindris on teda isa kõrval märgitud seoses Marduki auks läbi viidud usuliste kombetalitustega. Mõni aasta hiljem on teda nimetatud Babüloni kuningaks, kuid tegelikult olid ta võimupiirid ilmselt väga väikesed. Tõenäoliselt oli ta isa asehaldur Mesopotaamias. Alles 530 eKr, vahetult enne isa surma, nimetati ta üheselt troonipärijaks ning kui Kyros oma viimasele sõjaretkele suundus, määras ta Kambysese oma kaasvalitsejaks. Kui ta Kesk-Aasias hukkus, saigi Kambysesest Pärsia valitseja.

Pärast mitmeaastast ettevalmistamist tungis Kambyses 525 eKr Egiptusse. Pärast paarikuust kampaaniat oli kogu riik tema kätte langenud, samaaegselt alistusid talle ka Vahemere ääres elavad liibüa hõimud ja sealsed kreeka kolooniad. Et oma võimu Egiptuses legitimeerida, kuulutas Kambyses end vaaraoks ja väitis, et on viimase vaarao tütrepoeg, samuti Egiptuse jumalate Ra, Horose ja Osirise kehastus. Formaalselt rajas ta Egiptuse 27. dünastia, mis kestis kuni aastani 404 eKr. Egiptuses veetis Kambyses kolm aastat, otsustades vallutada ka Nuubia. Kuid tema sõjaretk sinna kukkus täielikult läbi, enamik sõjaväest hukkus ning Egiptuses ja Pärsias puhkesid mässud. Egiptuse ülestõusu surus Kambyses kohe maha, kuid seejärel, olles teel suruma maha Pärsias puhkenut, mille algatas ta vend Bardia, ta hukkus.

Tema surma asjaolud on jäänud mõistatuslikuks, Herodotos, kelle jutustus on peamiseks allikaks Vana-Pärsia ajaloo kohta, väidab, et ta läks hulluks ja tegi enesetapu, teised allikad aga, et ta hukkus õnnetusjuhtumi läbi. Igal juhul puhkes impeeriumis segadus ning mõnda aega valitses pealinna Pasargadaed end Kambysese vennaks nimetav mees, kes Herodotose andmetel oli aga hoopis maag Gaumata, sest Kambyses olevat oma venna juba enne Egiptuse kampaania algust mõrvata lasknud.

Herodotose andmetel suri Kambyses Ekbatanas.