Kahkjaspunane Sõrmkäpp: Orhideeliik

Kahkjaspunasel sõrmkäpal on Eestis vähemalt kaks alamliiki: täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta (O.F.Müll.) P.D.Sell) ja kollakas sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. ochrolenca Wüstn.ex Boll).

Kahkjaspunane sõrmkäpp
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts	Asparilaadsed Asparagales
Sugukond	Käpalised Orchidaceae
Perekond	Sõrmkäpp
Liik	Kahkjaspunane sõrmkäpp
Binaarne nimetus
Dactylorhiza incarnata (L.) Soó
Alamliigid
Täpiline sõrmkäpp Kollakas sõrmkäpp
Sünonüümid
Dactylorchis latifolia (L.) Rothm. Dactylorhiza comosa (Scop.) P.D.Sell Dactylorhiza intermedia (Serg.) Kulikov & E.G.Philippov Dactylorhiza latifolia (L.) Soó Dactylorhiza strictifolia (Opiz) Rauschert ex Hudziok Orchis altaica (Rchb.f.) Soó Orchis angustifolia Wimm. & Grab. Orchis comosa Scop. Orchis condensa Schur Orchis divaricata Rich. ex Loisel. Orchis extensa (Hartm.) Pritz. Orchis fistulata Stokes Orchis incarnata L. Orchis lanceata A.Dietr. Orchis latifolia L. Orchis strictiflora Opiz Orchis strictifolia Opiz Orchis tharandina Rchb.f.

Kahkjaspunane sõrmkäpp on 20 kuni 50 cm pikkuse üleni lehistunud varrega orhidee. Lehed on hele- või kollakasrohelised kuni 13 cm pikad ja 2 cm laiad ja enamasti täppideta. Lehe kõige laiem koht on keskkohast allpool. Õitseb juunis-juulis. Õied väikesed, kahvaturoosad, tumelillad, harva valged, joonisega ja koondunud koonusjasse õisikusse varre tipus. Huul on rombjas, peaaegu terve, kuni 7 mm laiune, külgmised hõlmad tagasimurtud.

•  
  Õisik
•  
  Õisik
•  
  Haabitus

Kasvavad niisketel niitudel ja soistel niitudel, soodes, maanteekraavides.

Tavaline üle Eesti.

Kahkjaspunane sõrmkäpp on III kaitsekategooria liik.

Täpiline sõrmkäpp, kelle lehed on tumedate laikudega mõlemalt poolt, mis lehe tipus sulavad ühte; kollakas sõrmkäpp, kelle õied on valkjas-kollased.