Janu ehk janutunne (ladina sitis) on paljudel selgroogsetel loomadel hüpotalamuses paikneva janukeskuse reguleeritav füsioloogiline tunne.
See artikkel räägib füsioloogilisest mõistest; teiste tähenduste kohta vaata Janu (täpsustus) |
Jooma ajendav kuivustunne suus ja neelus on valdavalt normaalne tunne, mis tekib organismi veevaeguse ehk vee piisamatu saamise või suure veekaotuse (tugeva higistamise, kõhulahtisuse) ning ülemäärase mineraalsoolade (soolase toidu) tarvitamise tagajärjel. Janutunde põhjustab vere osmootse rõhu suurenemine. Joomine taastab organismi vee ja elektrolüütide tasakaalu ning janu kaob. Vahetult pärast magusa toidu söömist ja mõningate ravimite tarvitamist ning suu limaskesta kuivamisest võib tekkida ajutine janu, mis kaob, kui suud niisutada.
Janu reguleerib täiskasvanutel organismi veetasakaalu. Väikelastel võib eri põhjustel esineda veetustumist.
Liigjanusust ehk pidevat janutunnet nimetatakse polüdipsiaks ning see võib viidata kas suhkurtõvele või diabetes insipidus'ele.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Janu |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Janu, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.