Jaan Õun

oktoober">1. oktoober 1945 Kohtla-Järve – 2. aprill 1996) oli eesti flötist.

Ta alustas muusikaõpinguid Kohtla-Järve Lastemuusikakoolis, kus tema viiuliõpetajaks oli Ago Kiisler ja klaveriõpetajaks Tooni Kroon.

Aastatel 1964–1965 õppis Tartu Muusikakoolis Jaan Hargeli klassis flööti ja võttis viiulitunde Linda Riinerilt. Tartu Muusikakool jäi lõpetamata, sest pidi teenima aega Nõukogude armees. 1969. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli Kaljo Westi flöödiklassi. 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi Elmar Peäske flöödiklassi. Aastatel 1974–1978 täiendas end Leningradi Konservatooriumi aspirantuuris, kus tema juhendajaks oli Aleksandra Vavilina-Mravinskaja.

1970. aastal võitis ta esimese preemia ülevabariigilisel puhkpillimängijate konkursil.

1973. aastast surmani töötas ta ERSOs flöödimängijana, 1990. aastast ka flöödirühma kontsertmeister. Aastatel 1972–1979 mängis ERSO puhkpillikvintetis, 1979. aastast kammermuusikaansamblis Camerata Tallinn.

1979. aastast tegutses ka Tallinna Riikliku Konservatooriumi, hiljem Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna, 1988. aastast dotsent, 1996. aastast professor. Tema õpilasi on Peeter Brambat, Janika Lentsius ja Mihkel Peäske. Ta andis meistriklasse Sibeliuse Akadeemias (1991), Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (1991, 1992) ja mujal.

Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.

• 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1988 Eesti Raadio aasta muusik
• 1991 Eesti Vabariigi kultuuripreemia (ansambel Camerata Tallinn koosseisus)