Iiri Vabariiklik Armee

Irish Republican Army, IRA) on Iiri rahvuslik sõjaline organisatsioon, mille esialgne eesmärk oli luua Ühendatud Iiri Sotsialistlik Vabariik (United Irish Socialist Republic, UISR), kuhu kuuluks ka Suurbritannia valitsemise all olev Põhja-Iirimaa ja oleks täielikult vaba Briti võimust. Kasvas välja Iiri Vabariiklaste Vennaskonnast (Irish Republican Brotherhood, IRB), mis loodi enne Esimest maailmasõda, kui iirlaste ning nende brittidest valitsejate vahelised suhted hakkasid pingestuma. Vastasseis kulmineerus 1916. aastal Lihavõtteülestõusu ajal, mil koos IRB-ga tegutses inglaste vastu ka 1902. aastal loodud natsionalistlik-katoliiklik liikumine Sinn Féin (“Ainult meie ise”). Algne Iiri Vabariiklik Armee  (niinimetatud „Vana IRA") tekkis 1917. aastal Iiri Vabatahtlike ja Iiri Kodanike Armee liikmetest, mida hiljem tugevdasid iirlastest sõdurid, kes naasid Iirimaale  Esimesest maailmasõjast. Iiri seaduste kohaselt  oli see IRA revolutsioonilise Iiri Vabariigi armee, mille kuulutas 1919. aastal välja Dáil Éireann,  Iirimaa parlamendi (Oireachtas)  alamkoda. Iirimaad esindanud noor peaminister Michael Collins (1890–1922) formeeris jaanuaris 1919 IRB ümber IRAks kui Sinn Féini poolsõjaväeliseks tiivaks ja suunas selle võitlema Iiri kodusõjas (1922–1923) Suurbritannia vastu. Collins mõrvati oma endiste relvavendade poolt.

IRA aktiivne tegutsemine (poliitilised mõrvad, nuhkide ja politseinike tapmised, sissirünnakud Briti sõdurite vastu jne.) sundis Suurbritanniat andma Iirimaale dominiooni staatuse. Iiri Vabariigi väljakuulutamise kokkuleppe järgi eraldati üheksast Ulsteri krahvkonnast kuus, et tekitada protestantlikku enamust. Esimene IRA lõhenemine toimus pärast Inglise-Iiri lepingut 1921. aastal, kus lepingu pooldajad moodustasid vastloodud Iiri Vaba Riigi Rahvusarmee tuuma ja lepinguvastased jõud jätkasid  Iiri Vabariikliku  Armee nime kasutamist.  Muutus alates 1930. aastate algusest järgmise kolme aastakümne jooksul sageli juhtimatult tegutsevaks, ultranatsionalistlikku ideoloogiat kandvaks sissiorganisatsiooniks, mille Briti valitsus keelustas 1936. aastal. 1939–40. aastal korraldas siiski mõned rängad Suurbritannia-vastased suurt tähelepanu pälvinud pommiaktsioonid. Seejärel oli, üksikuid erandeid arvestamata, kuni 1968. aastani varjus.

Kasutades ära Ulsteri katoliikliku inim- ja kodanikuõiguste eest võitleva liikumise tegutsemist, alustas 1960. aastate lõpus uuesti aktiivseid terrorirünnakuid. 1972. aastal eraldus IRAst grupp, mis võttis nimeks Ajutine IRA (Provisional IRA, lühidalt Provos), ning millest sai ekstremistliku natsionalistlik-marksistliku ideoloogia kandja Iirimaal. Seadis tegevuse otseseks eesmärgiks brittide väljatõrjumise Põhja-Iirimaalt. Ekstremistlikke vahendeid kasutades on nad tegutsenud tublisti kolm aastakümmet, võtsid vastu rahalist toetust Liibüast ja arendasid koostöösidemeid teiste rahvusvaheliste terrorirühmitustega. Teine tiib, Ametlik IRA (Official IRA), loobus pommiatentaatidest. Tema rahaallikaks on olnud USA ja Kanada iiri kogukonnad. Sinn Féin pidas 1993. aastal Suurbritanniaga ebaõnnestunud salajasi rahukõnelusi. IRA on pärast 1997. aastat pidanud vahelduva eduga poolametlikke tulemusteta läbirääkimisi Suurbritannia valitsustega, et muuta rahumeelsel teel Põhja-Iirimaa staatust.

1997. aastal, pärast Ajutise IRA lõhenemist, asutati Tõeline Iiri Vabariiklik Armee (True Irish Republican Army, ehk Real IRA, RIRA ), mis kujunes dissidentlikuks poolsõjaliseks rühmituseks, mille eesmärgiks oli luua  ühtne Iirimaa ning lükkas kohe  tagasi Ajutise IRA poolt pakutud relvarahu mõtte. Tegemist oli ebaseadusliku organisatsiooniga, mida Suurbritannia, Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid käsitlesid terroriorganisatsioonina.

2011. aasta aprillis teatasid Ajutise IRA endised liikmed vaenutegevuse jätkamisest ja kuulutasid end IRA peavoolu mantlipärijaks.  Nad võtsid endale vastutuse Põhja-Iirimaa politseiteenistuse konstaabli  Ronan Kerri 2. aprillil 2011 toimunud mõrvas  ning ka teiste rünnakute eest, mille olid varem omaks võtnud Real IRA ja  Iirimaa kaitsejõud (Óglaigh na hÉireann, ONH). ONH on väike  dissidentlik Iiri vabariiklik poolsõjaline  rühmitus, mis loodi  pärast Seamus McGranei  poolt juhitud  Real IRA  lagunemist. ONH alustas terroristlikke rünnakuid 2009. aasta paiku.

• Iiri Vabariiklik Armee (1919–1922), mõnikord ka "Vana IRA"
• Iiri Vabariiklik Armee (1922–1969)
• Ametlik Iiri Vabariiklik Armee (OIRA) (1969–1972)
• Ajutine Iiri Vabariiklik Armee (PIRA) (1969–2005)
• Järjepidev Iiri Vabariiklik Armee (CIRA) (1994– tänapäev)
• Tõeline Iiri Vabariiklik Armee (RIRA), mida mõnikord nimetatakse ka uueks IRA-ks (1997– tänapäev)
• Uus Iiri Vabariiklik Armee (NIRA) (2012– tänapäev)

• Põhja-Iirimaa konflikt
• Terroriorganisatsioonide loend