Helle Tiikmaa (sündinud 22.
mai">22. mail 1967) on eesti ajakirjanik.
1985–1990 õppis Tiikmaa Tartu Ülikoolis ajakirjandust (magistritöö "Perekonnaajakirjad "Eesti Kodu" ja "Kodu"", juhendaja Krista Aru).
1990–1993 töötas ta Eesti Televisioonis reporterina, 1993–2001 oli ta samas Euroopa Ringhäälinguliidu (EBU) kontaktisik, 1995–2007 välisuudiste toimetaja ja välispoliitikasaate "Välisilm" saatejuht Eesti Televisioonis ja 2007–2009 Eesti Rahvusringhäälingus. Aastail 1998–2009 tegi autorina kaheksa suurt dokumentaalsaadet (vt dokumentaalsaated).
2008. aastast õppis Tiikmaa Tartu Ülikooli doktoriõppes ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis, töö teema oli "Avalikkuse printsiip ringhäälingus: Briti (BBC) ja Eesti (ER, ETV) võrdlus" (juhendaja Maarja Lõhmus), kinnitust töö kaitsmise kohta ei ole.
2009. aastast on Tiikmaa vabakutseline. 2010. aastal töötas ta mõnda aega Arengufondis meediasuhete eksperdina. 2011. aastal avalikustas dokumentaalses mälestusteraamatus "Sõda nähtamatu vaenlasega" nende eestlaste lugusid, kes saadeti koristustöödele Tšornobõli tuumaelektrijaama piirkonda 1986. aasta katastroofi järel.
2011. aastast on ta Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige, aastail 2012–2017 oli juhatuse aseesimees ja maist on 2017 liidu esimees.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Helle Tiikmaa, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.