Hajutatud Pearaamatu Tehnoloogia

distributed ledger technology, DLT-ks) on tehingute dokumenteerimise meetod. Erinevalt klassikalisest, tsentraliseeritud pearaamatu meetodist, milles on kõik on selle haldajale nähtav ja kontrollitav, pakub hajutatud süsteem suuremat privaatsust ja turvalisust. Hajusas süsteemis dokumenteeritakse tehing mõne süsteemis osaleja poolt, kuid alles peale seda kui võrgustunud virtuaalsüsteemis on saavutatud bilansi osas konsensus.    

Tehnoloogia

Hajutatud pearaamatu P2P (peer-to-peer) süsteem põhineb arvutivõrgul ja konsensusalgoritmidel, sest vaid nii saab pearaamatu hajutada erinevate arvutisõlmede (serverid, kliendid jne) vahel usaldusväärselt ja korduvalt esitatuna.

Tehingu toimumise järel salvestab iga süsteemis osalev arvuti pearaamatu andmete identse koopia. Kui pearaamatu värskendustehing edastatakse P2P-võrku, töötleb iga hajutatud sõlm uut värskendustehingut iseseisvalt ja seejärel kasutavad kõik töötavad sõlmed ühiselt konsensusalgoritmi, et määrata värskendatud pearaamatu õige koopia. Kui konsensus on saavutatud, värskendavad kõik teised sõlmed end värskendatud pearaamatu uusima, õige koopiaga. Turvalisust jõustatakse krüptograafiliste võtmete ja allkirjade kaudu.

Pearaamatu süsteemis võivad osaleda nii avalik- kui eraõiguslikud isikud, nad võivad asuda erinevates riikides, kuid on ühenduses üle interneti. Kokkuleppe meetodiks võib olla töö tõendamine (nagu Bitcoin), majanduslike huvide tõendamine (panuse kaudu, ingl. proof of stake, nagu Etherium Casperis), koordinaatori poolt hallatuna (Raft) või valimiste kaudu (Swirlds). Kasutusel on ka avalikku ja erasektorit ühendav HPT, mille puhul saab igaüks selles osaleda ja vaadata avalikke andmeid, kuid privaatseid mitte.  Andmehalduse infrastruktuur on HPT rakendamisel selle kõige keerukam osa.

HPT eristab üksteisest peamiselt tehingute tunnustamise ja salvestamise meetod (DLT Concept). Eristatakse plokiahela, plokipõhise atsüklilise diagrammi (blockDAG) ja tehingupõhist atsüklilise diagrammi (TDAG) põhist meetodit. Igal meetodil on erinevad, vaid sellele ainuomased lahendused, mille omadused eristavad neid üksteisest. Kõigi nende puhul on kesksel kohal info kättesaadavus ja konfidentsiaalsus. Kõige enam on levinud lineaarsel andmestruktuuriga 256-bitine räsialgoritm (SHA). Atsüklilisel diagrammil põhinevad andmestruktuurid või hübriidblokiahelad  vähendavad tehinguandmete mahtu ja tehingukulusid, suurendades samal ajal tehingute kiirust võrreldes Bitcoiniga. Sellist tehnoloogiat rakendavad näiteks krüptorahad MIOTA ja HBAR (Hedera Hashgraph).

Hajutatud pearaamatu tehnoloogiat kasutatakse juba praegu teadustööde avaldamisel, tervishoius, logistikas jms valdkondades, kus ühelt poolt peab info olema kergesti leitav ja samal ajal konfidentsiaalne.

Rakendused

HPT esimesed katsetused tehti 2016. aastal, et hinnata nende kasulikkust. 2020. aastal hakkas Axon pakkuma hajutatud pearaamatuplatvormi Veris, mis haldas aktsiate vahetustehinguid. Seda platvormi kasutavad juba BlackRock Inc., Goldman Sachs Group Inc. ja Citigroup, Inc.

Hajutatud pearaamatul põhinevaid lahendusi katsetavad aktiivselt ka erinevate riikide keskpangad keskpanga digiraha (CBDC) kasutuselevõtuks.