Eesti Evangeelne Luterlik Kirik: Protestantlik kirik Eestis

Mitte segi ajada eksiilis tegutsenud institutsiooniga Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik

EELK-l on Eestis 12 praostkonda, 167 kogudust, 214 vaimulikku ja alates 2010. aastast lisaks eraldi Välis-Eesti piiskopkond.

EELK-d juhib peapiiskop Urmas Viilma, kes pühitseti ametisse 2. veebruaril 2015. EELK kirikuvalitsuse ehk konsistooriumi moodustavad peapiiskop, piiskop, kantsler ja kuni neli assessorit. EELK kõrgeim seadusandlik organ on EELK Kirikukogu, kuhu kuulub 65 vaimulikku ja ilmikliiget. Kirikukogu valitakse neljaks aastaks ja selle kutsub kokku peapiiskop vähemalt kaks korda aastas.

  Pikemalt artiklis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop

• 1949–1967 peapiiskop Jaan Kiivit seenior
• 1967–1977 peapiiskop Alfred Tooming
• 1978–1986 peapiiskop Edgar Hark
• 1987–1994 peapiiskop Kuno Pajula
• 1994–2005 peapiiskop Jaan Kiivit juunior
• 2005–2014 peapiiskop Andres Põder
• 2015– peapiiskop Urmas Viilma

1944 sügisel Anton Eilart kt.

• 1944–1949 August Pähn
• 1949–1949 Jaan Kiivit seenior
• 1986–1987 Eerik Hiisjärv
• 2014–2015 piiskop Einar Soone

• 1992–2017 Einar Soone
• 2015–2024 Joel Luhamets
• 2015–2023 Tiit Salumäe
• 2023–
• 2023–
• 2024–

  Pikemalt artiklis EELK Konsistoorium

EELK Konsistooriumi valitavad liikmed (kantsler ja assessorid) valib EELK Kirikukogu peapiiskopi ettepanekul:

• Urmas Viilma – peapiiskop
• Joel Luhamets – piiskop
• Tiit Salumäe – piiskop
• Andrus Mõttus – kantsler
• Katrin-Helena Melder – assessor
• Kadri Eliisabet Põder – assessor
• Ove Sander – assessor
• Marko Tiitus – assessor

EELK-l on 12 praostkonda:

• Ida-Harju praostkond
• Järva praostkond
• Lääne praostkond
• Lääne-Harju praostkond
• Pärnu praostkond
• Saarte praostkond
• Tallinna praostkond
• Tartu praostkond
• Valga praostkond
• Viljandi praostkond
• Viru praostkond
• Võru praostkond

  Pikemalt artiklis Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik

• Kanada praostkond
• Rootsi praostkond
• USA Chicago praostkond
• USA Esimene praostkond

Vaata ka: EELK koguduste loend

 

Eestis on 167 EELK kogudust, mis on jaotatud 12 praostkonda. Kokku arvatakse luterliku kirikuga seotud olevat umbes 170 000 inimest.

• EELK Tallinna Kopli kogudus
• EELK Tallinna Pauluse kogudus, mis kasutas Rootsi-Mihkli kirikut ja Tallinna Püha Vaimu kirikut. Oma kiriku, Tallinna Pauluse kiriku ehitamist ei lõpetatud
• EELK Oudova kogudus, mis kasutas Oudova Nelipühi kirikut
• EELK Õhtukogudus Emmaus

• Peterburi Jaani kirik, Peterburi Jaani kogudus
• Toronto Vana-Andrese kirik
• Toronto Peetri kirik

• SA EELK Usuteaduse Instituut
• SA Ajaleht Eesti Kirik
• SA EELK Tallinna Diakooniahaigla
• SA EELK Misjonikeskus
• MTÜ EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus
• MTÜ EELK Kirikumuusika Liit
• MTÜ EELK Viru Praostkonna Ontika Koolituskeskus
• MTÜ Eesti Kristlik Raudteelaste Ühing
• SA EELK Laagrikeskus "Talu"
• OÜ Kiriku Varahaldus
• SA Johanniitide Abi Eestis
• EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus

  Pikemalt artiklis Evangeelne luterlik kirik Eestis

28. aprillil 1949 saatis EELK esimene peapiiskop Jaan Kiivit kogudustele ringkirja, kus oli öeldud: "Koos kapitalismiga on määratud kadumisele kodanlik moraal, mida iseloomustab halastamatu saagiahnus, ekspluateerimine ja silmakirjalisus, kujuneb uus nõukogude moraal, mida iseloomustab otsekohesus, kaasinimeste eest hoolitsemine ja sotsialistlik suhtumine töösse. Toimimise aluseks ei tohi olla enam usaldamatus, vaid peab olema usaldus. Usklikkudele on selge, et kommunismis esinevad suured võimalused rakendada enneolematus ulatuses algristikoguduse evangeeliumi ja Jeesus Kristuse poolt taotletud usaldust ja leplikku andumust".

Luterliku Maailmaliidu asutajaliige alates 1947. aastast Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (lühend E.E.L.K.) suutis takistada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vastuvõtmist maailmaliitu kuni 1963. aastani. 1957. aastal kirjutas Stockholms-Tidningen Eestlastele: "On vastuvaidlematu fakt, et Eesti kiriku ainukene seaduslik riigipea on auväärne piiskop Johan Kõpp, valitud E. V. seadusliku kiriku põhimääruse järele. Tema isiklikult astus maailmaliidu asutamisel Lundis Eesti kirikuga selle liikmeks ja tema jurisdiktsiooni Eesti kiriku üle tunnustati selle aktiga. Sellel taustal tundub imelikuna, et Maailmaliit on pidanud vajalikuks üle seadusliku kirikupea pidada kontakti isikutega, kes ilmselt ebaseaduslikult tahavad esindada paljukannatanud Eesti kirikut kommunistliku okupatsioonivõimu poolt ametisse seatuna. ... Millal on aga kommunistide marionettkirikupead, näit. Kiivit või Turss, julgenud selliselt vabaduse eest välja astuda? Nad ei saa, sest nad ei esinda tegelikkuses oma kirikut ega rahvast, vaid silti nende tühjade toolide kohal: "URSS", oma kommunistlikku peremeest."

"Et nimetatud saabumata jäid, selles on tõenäoliselt määrav olnud orjastatud rahvaste vabaduses tegutsevate kirikute energiline vastuseis, mille eriti mõjuvaks väljenduseks olid kahtlemata õp. Veemi seletused ja ülekuulamine USA Senati uurimiskomisjoni ees."

1974. aastal üritas EELK endale allutada Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikut tingimusel, et see ei tähistaks iseseisvuspäeva ega küüditamise aastapäeva . See ei läinud siis korda pagulaseestlaste vastuseisu tõttu ja õnnestus alles 2010. aastal.

1975. aastal kohtusid mõlema kiriku esindajad Kirikute Maailmanõukogu täiskogu koosolekul Nairobis. Konrad Veem on seda kirjeldanud järgmiselt:

"Tõstan üles Nõukogude Liidu vägivalda kallaletungiga neutraalsele Eesti Vabariigile, millele on järgnenud sõjaväeline okupatsioon ja anneksioon. Mitmed rahvusvahelised paktid on jõhkral kombel rikutud. Eesti rahvast on saamas vähemusrahvus oma kodumaal slaavi rahvaste elama asumise tõttu Eesti pinnale. Kui Moskva patriarhaadi esindajad sellele tõttavad vastama eitades toime pandavat vägivalda ja õigustades Nõukogude Liidu rahupoliitikat, annab see võimalusi uuteks repliikideks, nüüd juba vaimuliku sisuga. ...

Suur on imestus, kui kolmanda päeva (istungi) arutluse algul antakse sõna assessor Hargile. Tema esitab vastulause mu sõnavõttudele vene keeles rahulikul ja soliidsel viisil, mida tõlgitakse simultaanselt viide keelde"

1989. aastal iseloomustas Toomas Paul kiriku eksisteerimise tingimusi järgmiselt: "... lubatud on teatavate religioossete vajaduste rahuldamine muust maailmast eraldatud hoonetes, kusjuures nood "vajadused" on ebaloomulikud."

• piiskop,
• preester (õpetaja)
• diakon

EELK annab välja mitmesuguseid autasusid ja muid tunnustusavaldusi. EELK tunnustustega seonduv on kirjas EELK kirikuseadustikus. Tunnustusavaldused:

• aumärgid:
  • EELK kuldrist
  • EELK teeneterist
  • EELK teeneteristi tunnustusmärk
• tunnustuskirjad:
  • elutöö preemia
  • meediapreemia
  • aukiri
  • tänukiri.

EELK aunimetus on titulaarpraost.

• Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik
• Evangeelne luterlik kirik Eestis (ajalugu)
• Eesti Luterlik Rahuühendus
• Kristliku Noorsootöö Sekretariaat
• Eesti Kirik