Avaliku Sõna Nõukogu

See loodi ajakirjanduse eneseregulatsiooniorganina, kuid pärast Eesti Ajalehtede Liidu lahkumist ASN-ist ning sarnaste ülesannetega Pressinõukogu loomist on ASN-i mõju mõnevõrra piiratum.

Nõukogu ajalugu ulatub 1991. aasta lõppu, mil nõukogu moodustati Eesti Ajalehtede Liidu allorganisatsioonina. Aastal 1997 vaidlustati organi erapooletus, kuna nõukogu oli juriidiliselt Eesti Ajalehtede Liidu üksus. Pärast seda asutati Nõukogu uuesti sõltumatu mittetulundusühinguna.

Mittetulundusühingu lepinguosalised olid algul Ajalehtede Liit, Ringhäälingute Liit, Ajakirjanike Liit, Meediakoolitajate Liit, Eesti Raadio, Eesti Televisioon ja Tarbijakaitse Liit.

2013. aasta alguses olid Avaliku Sõna Nõukogu liikmed:

• Epp Lauk (esimees; MTÜ Meediaseire; Jyväskylä ülikooli ajakirjanduse professor);
• Triinu Vernik (aseesimees; Eesti Juristide Liit; endine riigikohtunik);
• Enn-Toivo Annuk (Eesti Tarbijakaitse Liit; ETLi juhatuse esimees);
• Halliki Harro-Loit (Eesti Meediakoolitajate Liit; Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor);
• Urmas Loit (MTÜ Meediaseire; MTÜ Avalik Sõna juhataja, Tartu Ülikooli ajakirjanduse lektor);
• Mart Nutt(Eesti Ajakirjanike Liit; Riigikogu liige, Inimõiguste Instituudi liige);
• Heidi Tammar (Eesti Meediakoolitajate Liit; Kuristiku gümnaasiumi meediaõpetaja).

MTÜ Avalik Sõna aadress on: postkast 1228, äriklienditeenindus, Tallinn 11402; [email protected]. – vt kdlk!

Oma lahendeid põhjendab Avaliku Sõna Nõukogu muuhulgas omaenda eetikakoodeksi ja ajakirjanduses juurdunud praktikaga. Baltische Rundschau ajakirjaniku Aino Sieberti väitel on ASN avaldanud lahendeid ka juhtumite kohta, mil nende poole ei ole kaebustega pöördutud ning kus üks osapool asub väljapoole Eestit.

2007. aastal protesteeris ASN ajakirjanduse reaktsiooni vastu Vahur Kersna suhtes, kes oli pärast Eesti Televisioonist lahkumist ETV-d kritiseerinud. ASN-i hinnangul "Kersna kriitika ei vallandanud tõsimeelset avalikku arutelu ETV probleemide üle, vaid rünnakud ad hominem Kersna isiku pihta".

Aastal 2002 lahkus lepinguosaliste seast Eesti Ajalehtede Liit, kes asutas sarnaseid ülesandeid täitva vahendusorganina Pressinõukogu. Pressinõukogu loomise puhul edastatud pressiteates kinnitati, et ASN-is oli "ajalehtede arvates sügav sisekriis, mis ei lase sellel kogul tulemuslikult jätkata", ning protesteeriti ASN-i toonase esimehe Urmas Loidi töö- ja suhtlemisstiili vastu: "ASNi esimehe soovimatus mõista huvide ja eetikakonflikte enda tegevuses on blokeerinud ASNi tegevuse." EALL tegi küll ettepaneku, et Loit esimehe ametist taanduks, kuid seda toetasid peale EALL-i vaid Ajakirjanike Liit ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, seega kokku 3 ASN-i 9 liikmesorganisatsioonist. Sirbis avaldatud vastulauses leidis Loit, et Pressinõukogu loojate avaldus ei kajasta kogu Eesti meedia seisukohti, kuna sellele kirjutas alla vaid 6 peatoimetajat, EALLi kuulus aga tollal 40 lehte ning kokku oli Eestis ajalehti umbes 70. Tänapäeval ei tunnista Ajalehtede Liitu kuuluvad väljaanded ASN-i otsuseid ega pea neid enda suhtes siduvaks.

Uuesti tõstatus sama teema 2008. aastal. ASN-i esimehe Epp Laugu sõnul sai ta 14. veebruaril 2008 Kanal 2 toimetajalt Antti Oololt kirja, milles too "teatas, et Eesti meediakanalid ei aktsepteeri Avaliku Sõna Nõukogu (ASN), vaid Pressinõukogu otsuseid, ja et ma võiksin ASNi otsused saata meediakanalite asemel prügikasti." Seepeale avaldas ASN 19. veebruaril avaliku kirja, milles tsiteerib Oolo kirjeldust EALL-i ühisotsuse kohta: "Eesti meediakanalid on juba aastaid tagasi võtnud vastu üksmeelse otsuse ignoreerida ASN-i. Meediakanalite ühine arvamus oli tookord, et ASN ei ole oma otsustes erapooletu ja usaldusväärne." Lauk kritiseeris seda otsust avalikus kirjas, pidades ohtlikuks võimalust, et lehtede (pea)toimetajad piiravad mõne organisatsiooni suhtlust avalikkusega, samuti ajakirjanike suhtlusvabaduse piiramist. Samuti leidis Lauk: "Kui meediaorganisatsioonid valivad, kellelt tulnud märkusi hea ajakirjandustava rikkumise kohta nad tähele panevad, pole eneseregulatsiooni tegelikult olemas."

EALL-i kuuluvad ajalehed on siiski ka hiljem avaldanud kirjutisi ASN-ist ja edastanud teateid ASN-i otsuste kohta.

Vaatamata Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu korduvale vastandamisele ajakirjanduses on need kaks teinud ka sarnaseid otsuseid, näiteks Eesti Päevalehe suhtes Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti kaebuse alusel 2010. aasta jaanuaris.

2012. aasta detsembris kirjutas Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar: "Ei tasu ka unustada, et meil on olemas Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Need on vastavalt eneseregulatsiooni ja meediakriitika organ ning minu meelest tegutsevad üsna kenasti."

Analoogne Soome pressi eneseregulatsiooniorgan kannab samuti nime Avaliku Sõna Nõukogu, kuid seda on tunnustanud nii meediaväljaandjad kui ka ajakirjanikud.

• Pressinõukogu