Walesi Prints Arthur

või 20. september 1486 – 2. aprill 1502) oli Walesi prints, Chesteri krahv ja Cornwalli hertsog. Ta oli Inglismaa kuninga Henry VII ja Yorki Elizabethi vanim laps, mis tegi ta Inglismaa troonipärijaks.

Arthuri abiellumise plaanid algasid juba enne tema kolmandat sünnipäeva, Walesi printsi tiitel anti talle kaks aastat hiljem. 11-aastaselt kihlati ta Aragóni Catherine'iga, kes oli mõjuvõimsate Hispaania monarhide tütar. Abielu eesmärgiks oli moodustada liit Inglismaa ja Hispaania vahel Prantsusmaa vastu. Arthur oli hästi haritud ning enamiku aja oma elust hea tervisega.

Arthur ja Catherine abiellusid 14. novembril 1501. Abielupaar ei suutnud omavahel hästi suhelda, kuna kumbki ei rääkinud teineteise keelt. Nad kirjutasid üksteisele ladina keeles, kuid mõlemad hääldasid keelt teistmoodi.

Arthuri tervis oli abiellumisest saati halvenenud. Arthur ja Catherine haigestusid 1502. aasta märtsis. Täpne haigus pole teada, kuid see võis olla gripp, katk või tuberkuloos. Catherine jäi ellu, kuid Arthur suri 2. aprillil 1502, kuus kuud enne oma 16. sünnipäeva. Kuningat ja kuningannat teavitati tema surmast 4. aprillil. Mõlemad puhkesid nutma ning võtsid uudist väga raskesti vastu. Arthur maeti 25. aprillil.

Pärast Arthuri surma sai troonipärijaks tema noorem vend Henry, tulevane kuningas Henry VIII. Inglismaa ja Hispaania liitu taheti säilitada, mistõttu kihlati Henry ja Arthuri lesk, Catherine. Henry tõusis troonile 22. aprillil 1509 ning abiellus Catherine'iga 11. juunil. Abielust sündis kuus last, kellest vaid üks, Mary, elas imikueast kauem.

1526. aastal hakkas kuningas huvi tundma Catherine'i õuedaami Anne Boleyni vastu ning tahtis abielu Catherine'iga lahutada. Henry uskus, et abielu Catherine'iga oli olnud patt; ta sai kinnitust Piiblist, mis lausus, et kui mees abiellub oma venna naisega, jääb paar lastetuks. Selle alusel lahutati Henry ja Catherine'i abielu 25. mail 1533 ning kuningannaks sai Anne Boleyn.