46. Relva-Ss Grenaderirügement

Relva-SS-i grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Rügement der SS 46) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i koosseisus aastatel 1943–1945.

20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi 46. Relva-SS-i grenaderirügement
Eesti diviisi vapp
Tegev	November 1943 - mai 1945
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Relva-SS
Liik	jalavägi
Ülesanne	Eesti kaitsmine
Suurus	rügement
Lahingud	Teise maailmasõja Idarinde Neveli rindel 1944. aastal Sõjategevuses Eestis: Narva lahing Sinimägede lahing ja 1945. aasta Oppelni lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	Relva-SS Standartenführer Juhan Tuuling Relva-SS Sturmbannführer Alfons Rebane

Algselt oli rügemendi nimi 43. vabatahtlike SS-Rügement (43. SS-Freiwilligen Regiment), kuni see kuulus 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) koosseisu. Relva-SS-i vägedesse kuulunud mittesakslasi eristati sakslastest, mis väljendus ka SS-i auastmetes: 1942. aastal nimetati mehi leegionärideks (näiteks Legion-Obersturmführer), 1943. aasta oktoobrist SS-vabatahtlikeks (SS-Freiwilliger) ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks (nt Waffen-Hauptsturmführer der SS).

 Pikemalt artiklis Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Novembris 1943 nimetati rügement ümber 46. Relva-SS grenaderirügemendiks (SS-Rgt.46), mis allutati jaanuaris 1944 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisile.

 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis

1944. aasta 7. veebruaril vahetati 24. jaanuaril 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks ümbernimetatud väeosa rügemendid Neveli rindel välja ja saadeti8. veebruaril Neveli rindelt ära ja saadeti Eestisse, Narva rindele.

Kuni 1944. aasta aprillini kuulus rügementi kaks pataljoni, siis moodustati 660. Eesti Pataljonist juurde III pataljon, mida täiendati mobiliseeritud meestega.

1944. aasta 26. mail nimetati rügement 20. relvagrenaderide SS-diviisi (1. eesti) (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)) 46. Relva-SS Grenaderirügemendiks.

Iga rügement koosnes 4 kompaniist numbritega 46/1-46/12.

• Eesti SS-vabatahtlike rügemendi rügemendiülemad:

Relva-SS Standartenführer Juhan Tuuling, (–25. juulil 1944, mil viidi üle SS-korpuse staapi);
Relva-SS Sturmbannführer Alfons Rebane, (alates 26.08.1944–).

I pataljon

• 46/I pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Sturmbannführer Ain Mere (–8.1944), Relva-SS-i Hauptsturmführer Jaan Sepa (8.1944), Relva-SS-i Haupsturmführer Enno Rannik^[küsitav]/Heino Rannik
  • 46/I 1. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Edgar Kilk (18.5.1918 –† lahingus 21.02.1944), Relva-SS-i Obersturmführer Martin Hunt († lahingus 25.07.1944), Jaan Kodasmaa,
  • 46/I 2. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Harald Kuus († lahingus 24.02.1944),
  • 46/I 3. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Egon Saaristu, Relva-SS-i Obersturmführer Arnold Kalle († lahingus 06.08.1944), Relva-SS-i Obersturmführer Ants Lahi,
  • 46/I 4. kompanii

II pataljon

• 46/II pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Sturmbannführer Udo Parrest (†lahingus 29.02.1944), Relva-SS-i Hauptsturmführer Rudolf Bruus (sai haavata 04.03.1944), Hauptsturmführer Peet Lehola, Relva-SS-i Hauptsturmführer Gustav Vainu, Relva-SS-i Haupsturmführer Werner Müthel, Relva-SS-i Sturmbannführer Friedrich Kurg. Pataljoniülema Kure adjutant nooremleitnant Olaf Tammark (1921–2014)
  • 46/II 5. kompanii – Olev Piik (jäi teadmata kadunuks lahingus 17.09.1944), August Külaots,
  • 46/II 6. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Martin Hunt († lahingus 25.07.1944)
  • 46/II 7. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Edgar Vaikma
  • 46/II 8. kompanii – Relva-SS-i Hauptsturmführer Johannes Volmer, Relva-SS-i Obersturmführer Helmut Röömussaar

III pataljon

• 46/III pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Sturmbannführer Arseni Korp (20.04.1944–). Pataljon kuni aprillini 1944 660. Eesti Pataljon, augustist 1944 liideti soomepoiste I pataljoniga)
  • 46/III 9. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Arnold Kalle († lahingus 06.08.1944),
  • 46/III 10. kompanii
  • 46/III 11. kompanii - Relva-SS-i Untersturmführer Boris Metsoja († lahingus 31.07.1944), SS-Untersturmführer Jaan Paalits (jäi teadmata kadunuks lahingus 31.07.1944),
  • 46/III 12. kompanii
• Otse 46. rügemendile allusid:
  • 46/13. jalaväe saatekahurite kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Elvo Kilgas († lahingus 24.04.1944), Relva-SS-i Untersturmführer Kalju Lehela (24.04.1944 kuni sai haavata Sinimägede juures), Relva-SS-i Obersturmführer Heldur Kaude
  • 46/14. tankitõrje kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Eerik Haabjärv
  • 46/15. pioneerikompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Karl Sibul, (- sai haavata Vepskülas 04.03.1944), Relva-SS-i Obersturmführer Robert Telliskivi, Relva-SS-i Obersturmführer Elmar Otsing (jäi teadmata kadunuks mais 1945)

 

1944. aasta 24. veebruaril ründasid Narva lahingutes 46. rügemendi II pataljoni osad SS-i Haupsturmführer'i Rudolf Bruusi juhtimisel Riigiküla sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Pärast suurtükitule ettevalmistust varajastel hommikutundidel, kell 5:15 asus 6. kompanii 20-meheline löögirühm SS-i Oberscharführer' Rein Männiku juhtimisel käsigranaatidega kaevikuid rullima. Kella 17:00 paiku õhtul oli sillapea hävitatud. Lahing kestis üle kümne tunni ning sillapea likvideeriti. Vaenlasi langes üle 300, Eesti Diviis kaotas 2 ohvitseri, 11 sõdurit ning 32 sai haavata. Sillapea purustamise eest autasustati SS-i Oberscharführer'it Rein Männikut korraga nii I kui ka II klassi Raudristiga, mis tegi temast esimese eestlase, kes sai sellise au osaliseks. Rügemendiülemat, SS-i Haupsturmführer't Rudolf Bruusi autasustati I klassi Raudristiga. Riigiküla sillapea purustamise eest sai 46 eesti sõjameest II klassi Raudristi ja 5 I klassi Raudristi.

 

  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Veebruar 1944
  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Diviisi lahingud Narva all
  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Märts 1944

25. juulil 1944 hommikul alanud suurrünnakus murdsid 2 Punaarmee pataljoni, Narva-Jõesuu-Narva joonelt Narvast põhjas 46/II ja 46/III kaitseliinidest läbi. 46/II lõigus Riigiküla juurest ja 46/III Kudruküla juurest. Pärast suurtükitule ettevalmistust oli III pataljonis rivis umbes 100 meest. III pataljoni allesjäänud mehed taganesid Auga suunas. Pataljoni riismed olid kuni rinde maha jätmiseni septembris varus. Punaarmee 2. löögiarmee 131. LD ja 191. LD väeosad ületasid Kudruküla juures Narva jõest põhja pool Narva linna. Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni Peeterristi ja Puhkova juures. Punaarmee jõudis 26. juulil Saksa vägede poolt mahajäetud Narva lääneservale. III SS-soomuskorpuse üksused alustasid taganemist Sinimägedesse. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major Friedrich Kure juhtimisel.

25. juuli õhtul said ka Auvere piirkonnas kaitsel olevad Eesti üksused taandumiskäsu Tannenbergi liinile, 45. rügemendi taandumist jäi kaitsma 46. rügemendi II Pataljoni 7. kompanii Obersturmführer Edgar Vaikma juhtimisel.

  Pikemalt artiklis Narva lahing (1944)#Juulilahingud

• Relva-SS-i grenaderirügemendi (Waffen-Grenadier Regiment der SS 46 (estnische nr. 2) rügemendiülemad:

 

Relva-SS-i Sturmbannführer Alfons Rebane.

I pataljon

• 46/I pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Sturmbannführer Riho Piirsalu, Relva-SS-i Hauptsturmführer Veljo Teder (langes lahingus 01.02.45, Edela-Poolas), Relva-SS-i Haupsturmführer Lorents Palm, Relva-SS-i Haupsturmführer Valdur Jürissaar
  • 46/I 1. kompanii – Relva-SS-i Hauptsturmführer Eduard Landberg (jäi kadunuks 26.01.1945), Relva-SS-i Untersturmführer Soosaar
  • 46/I 2. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Mihkel Pärn
  • 46/I 3. kompanii – SS-Obersturmführer Egon Saaristu, SS-Untersturmführer Arnold Kalle, SS-Obersturmführer Arseni Korp, Relva-SS-i Obersturmführer Theodor Kivimägi, Relva-SS-i Untersturmführer Johannes Pent
  • 46/I 4. kompanii – SS-Obersturmführer Erich Rehand, kt. SS-Untersturmführer Leonid Altosaar, Ernst Voldemar Kumar, Relva-SS-i Hauptsturmführer Valdur Jürissaar, Relva-SS-i Untersturmführer Karl Pruuli

II pataljon

• 46/II pataljon, pataljoniülem: SS-Hauptsturmführer Rudolf Bruus (-1944); Relva-SS-i Hauptsturmführer Valdo Liht (jäi kadunuks 18.03.1945 Oppoles, Edela-Poolas), Relva-SS-i Hauptsturmführer Valdur Jürissaar
  • 46/II 5. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer August Jurs
  • 46/II 6. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Einar(?)/Heino Innus, Relva-SS-i Untersturmführer Johannes Nahkkoi
  • 46/II 7. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer August Külaots
  • 46/II 8. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Lembitu Rool (†lahingus 21.03.1945 Ziege juures Oppelni kotist väljamurdmisel). Rühmajuhid: Otto Silm, Jüri Pank, Arne Sulg.

III pataljon

• 46/III pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Hauptsturmführer Voldemar Pärlin, Relva-SS-i Obersturmführer Karl Pärnoja (03.9.1944–), Relva-SS-i Obersturmführer Arseni Korp (sai haavata ja hukkus sanitaartranspordilaeval Moero, 22.09.1944). Pataljon kuni aprillini 1944 660. Eesti Pataljon, augustist 1944 liideti soomepoiste I pataljoniga)
  • 46/III 9. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Karl Pärnoja (kuni 02.09.1944), Relva-SS-i Untersturmführer Leo Lembaru (jäi teadmata kadunuks lahingus 19.09.1944),
  • 46/III 10. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Uno Kook, Rein Rajasalu (†lahingus 29.08.1944), Relva-SS-i Untersturmführer Tarmo Undla (langes lahingus 10.1944),
  • 46/III 11. kompanii – SS-Obersturmführer Toomas Vaas^[küsitav] (9.1944), Relva-SS-i Untersturmführer Ants Väino Lahi,,
  • 46/III 12. ((raskekp) kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Evald Maad
• Otse 46. rügemendile allusid:
  • 46/13. jalaväe saatekahurite kompanii – Relva-SS-i Hauptsturmführer Veljo Teder, Relva-SS-i Obersturmführer Leopold Luulik, Relva-SS-i Untersturmführer Villem Känd
  • 46/14. tankitõrjekompanii – Relva-SS-i Hauptsturmführer Johannes Volmer

  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Juuli 1944, Sinimägede lahing
  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#August 1944, Tartu lahing (1944)

Pärast Eestist evakueerumist koondati oktoobris 1944 Eesti väeosad Saksamaal Neuhammerisse (tänapäeva Poolas 100 kilomeetrit Wroclawist loodes) ning kõik eestlastest koosnevad väeosad koondati 20. Eesti diviisi üksustesse. Eestist taganemise järel koondati 20. diviis lühiajalisele puhkusele ja reorganiseerimisele Alam-Sileesiasse Neuhammeri õppelaagrisse, Żagańi lähedal.

12.–15. jaanuaril 1945 murdis Punaarmee saksa rinde Läänemerest kuni Karpaatideni läbi ning liikus läände. 23. jaanuariks 1945 olid Punaarmee üksused ületanud Oderi jõe ja seal sillapead moodustanud, neid ei suudetud likvideerida. Oderi kaitsele suunati kõik väeosad, ka Eesti diviis pidi nüüd võitlusse astuma.

22. jaanuaril 1945 paisati võitlusgrupp Oppelni ja Breslau-Briege rindelõiku Punaarmee pealetungi pidurdama. Võitlusgrupp koosnes diviisi staabist, kahest jalaväerügemendist, tankitõrjeüksusest, kahest suurtükiväe divisjonist ja toitlustusrühmast. 26. jaanuaril lahkus Neuhammerist 46. Relva-SS Grenaderirügement A. Rebase juhtimisel ja 22. jaanuari õhtul 45. rügement H. Riipalu juhtimisel.

  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Jaanuar 1945, Oppelni lahing
  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Mai 1945: Tšehhi põrgu

• Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎