2022. Aasta Prantsusmaa Presidendivalimised
2022.
aasta Prantsusmaa presidendivalimised toimusid kahes voorus, 10. ja 24. aprillil 2022. Kuna ükski kandidaat ei saavutanud esimeses voorus absoluutset häälteenamust, toimus teine voor, milles senine president Emmanuel Macron saavutas ülekaalu vastaskandidaat Marine Le Peni üle..
 | |||||||||||||||||
| |||||||||||||||||
| Osavõtt | 73,69% (esimene voor) 71,99% (teine voor) | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||||||||||||
 Presidendivalimiste teise vooru häälkte jagunemine piirkonniti Prantsusmaal | |||||||||||||||||
| |||||||||||||||||
.jpg)
_(cropped)_(cropped).jpg)
La République En Marche! erakonda esindav Macron alistas Rahvusrinde kandidaadiks olnud Le Peni ka 2017. aastal toimunud presidendivalimistel.
Valimiste esimeses voorus sai Macron 27,9% häältest, Le Pen 23,2% häältest ning neile järgnesid La France Insoumise'i esindav Jean-Luc Mélenchon (22%), Reconquête kandidaat Éric Zemmour (7,1%), Vabariiklaste kandidaat Valérie Pécresse (4,8%) ning Sotsialistliku Partei kandidaat ja Pariisi linnapea Anne Hidalgo 1,8% häälesaagiga.
Kuni 2017. aastani kaheks peamiseks parteiks peetud paremtsentristlik-gaullistlik Vabariiklased ja vasaktsentristlikud sotsialistid said mõlemad läbi aegade halvima presidendivalimiste tulemuse. Äärmusparempoolsetel oli valimistel tekkinud alternatiiv Le Penile Éric Zemmouri näol. Samas olid Zemmouri valijad üldiselt jõukamad kui Le Peni valijad.
Valimiste teises voorus kogus Macron 58,5% ja Le Pen 41,5% häältest. Valimised võitis seega Macron, kuid 7,5% halvema tulemusega kui 2017. aastal. Lisaks võitis Le Pen seekord 30 departemangus (millest 7 ülemeredepartemangu); 2017. aastal võitis vaid 2 departemangus, mis olid mõlemad Prantsusmaa emamaal. Macronist sai esimene tagasivalitud president 20 aasta järel pärast Jacques Chiraci 2002. aastal.
Valimistel osales 72% valimisõiguslikest inimestest, mis oli alates 1969. aasta presidendivalimistest väikseim valimisaktiivsus.
Tulemused
| Kandidaat | Partei | 1. voor | 2. voor | |||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hääli | % | Hääli | % | |||
| Emmanuel Macron | En Marche! | LREM | 9 783 058 | 27,85 | 18 768 639 | 58,55 |
| Marine Le Pen | Rahvusrinne | RN | 8 133 828 | 23,15 | 13 288 686 | 41,45 |
| Jean-Luc Mélenchon | La France Insoumise | LFI | 7 712 520 | 21,95 | ||
| Éric Zemmour | Reconquête | R! | 2 485 226 | 7,07 | ||
| Valérie Pécresse | Vabariiklased | LR | 1 679 001 | 4,78 | ||
| Yannick Jadot | Ökoloogid ja rohelised | EELV | 1 627 853 | 4,63 | ||
| Jean Lassalle | Résistons! | RES | 1 101 387 | 3,13 | ||
| Fabien Roussel | Prantsuse Kommunistlik Partei | PCF | 802 422 | 2,28 | ||
| Nicolas Dupont-Aignan | Debout la France | DLF | 725 176 | 2,06 | ||
| Anne Hidalgo | Sotsialistlik Partei | PS | 616 478 | 1,75 | ||
| Philippe Poutou | Uus Antikapitalistlik Partei | NPA | 268 904 | 0,77 | ||
| Nathalie Arthaud | Lutte Ouvrière | LU | 197 094 | 0,56 | ||
| Kokku | 35 132 947 | 100% | 32 057 325 | 100% | ||
| Kehtivaid hääli | 35 132 947 | 97,85 | 32 057 325 | 91,34 | ||
| Rikutud ja tühje hääli | 790 760 | 2,25 | 3 039 153 | 8,66 | ||
| Osalejaid | 35 923 707 | 73,69 | 35 096 478 | 71,99 | ||
| Mitteosalejaid | 12 824 169 | 26,31 | 13 655 861 | 28,01 | ||
| Registreeritud valijaid | 48 747 876 | 48 752 339 | ||||
| Allikad: Siseministeerium | ||||||
Viited
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimised |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article 2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimised, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.