Tapuʻosi

HOKOHOKO ʻO E HOUʻEIKI ʻENAU FAKANOFO
tokotaha naʻe fetongiTuʻi Tongatokotaha hoko
Kauʻulufonua IITapuʻosiʻUluakimata I
fakanofo~1560
fakamālōlō

Puha TUPUʻANGA
(tohi hohoko)
Tapuʻosi
(tangata—~1560—)
ʻene mātuʻa ʻeiki→Kauʻulufonua II Taupouimasina (Taupoʻou-ʻi-māhina)←fehuhu
tokouaTapuʻosi
ʻohoana Vaʻenopo
fānauʻUluakimata I
  • I.C. Campbell, Island kingdom, Canterbury university press, 1992, 2001

Ko e Tuʻi Tonga koʻeni naʻe foki ki Tongí ni. ʻIkai tatau mo e hau, ko e hau moʻoni ko e Tuʻi Haʻatakalaua ia (Siulangapō pe Vakalahimoheʻuli), kae mei he taimi ē ʻoku meimei tatau ʻa e Tuʻi Tonga mo ha ʻotua.

Vaʻenopo: ko e ʻofefine ʻo Lāvakavaoleleva ko e tehina ʻo ʻAhomeʻe; ko e ʻofefine ʻo ʻAhomeʻe [Bastian]; tatau mo Va`etapu, ʻofefine ʻo ʻAhomeʻe [hokohoko ʻo Tamahā]. English abstract available: Go

  • E.W. Gifford, Tongan Society, BPB museum bulletin 61, 1929

Tags:

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

Peesi tali fiefiaʻOtumotu SolomoneAne NanasiTēvita ʻUnga TangitauTongaMonumanu unuKiu foaʻunga kulaPaleiniPilisipeiniSiapaniSaipalesiManupunaLativiaKatāPatetaSamuela ʻAkilisi PōhivaSilovākiaʻOtumotu KukiVeʻehokohokoViliami Tupoulahi Tungī MailefihiʻOsaiasi VeikuneLakisemipekiMaʻata Maealiuaki (Blake)Kioa FekeʻilaSingapoaNgaahi vaʻinga PasifikiFinilaniFuetahiMonumanu filo silivaʻUluvaluKolo VatikaniPasifikiMolotovaTutuhina lau polōniseVungaʻAtatāSiamaneAcacia simplicifoliaFakamaluʻatēvoloFekikaNukunukuSenēHolonga (Tongatapu)HakatoMalaʻe vakapunaSione LamipetiTohitapuSoataneLapanuiAfāMonumanuKolotoniHopaatiFamili ʻo e laʻāTamalineFangu/enSukini🡆 More