Fekai Kauʻulufonua

HOKOHOKO ʻO E HOUʻEIKI ʻENAU FAKANOFO
tokotaha naʻe fetongiTuʻi Tongatokotaha hoko
TakalauaKauʻulufonua (fekai)Vakafuhu
fakanofo~1470
fakamālōlō

Puha TUPUʻANGA
(tohi hohoko)
Kauʻulufonua (fekai)
(tangata—~1470—)
ʻene mātuʻa ʻeiki→Takalaua Vaʻelaveamata←fehuhu
tokouaKauʻulufonua (fekai)Moʻungāmotuʻa Melinoʻatonga Lotauai Lātūtoevave
ʻohoana ?
fānauFotofili Vakafuhu
  • E.W. Gifford, Tongan myths and tales, BPB 8, 1924

Naʻe tuli ʻe Kauʻulufonua mo e hono fanga tehina ʻa e ongo tangata fakapō ʻo e ʻene ʻeiki ki Tongatapu, ʻEua, Haʻapai, Vavaʻu, Niuafoʻou, Niuatoputapu, Haʻamoa, Futuna, pea mo ʻUvea. ʻI he fonua ē, naʻe hamu Tamasia mo Molofafa ʻe he tuʻi fekai.

Ko hono foha ʻuluaki, ko Fotofili, naʻe kōvana ʻo Niuafoʻou. Kae māhalo pē naʻe hala ʻa e motuʻa ʻi heʻene talanoa. Ko Fotofili moʻoni, ko ha tokotaha kehe ia.

ʻI he ngaahi talatupufonua mei Haʻamoa ko e foha ʻe 3 ʻo Faisautele (Kauʻulufonua) ko Tuiaviʻi mo To[n]gialelei mo Puipuifatu kinautolu.

  • E.W. Gifford, Tongan Society, BPB museum bulletin 61, 1929

English abstract available: Go

Tags:

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

HaʻakioMelipoaneʻAfikānisitaniKōlea TokelauMapaAfāPuluneiʻAosituliaLepanoniNehasiSā MalinoMoana PasifikiTuputupu ʻo PulotuKilipasiʻEsitōniaSione LamipetiSuisilaniFinilaniNgaahi vaʻinga PasifikiʻĒsiaSiamaneMolotovaHeuʻifanga VeikuneTemataʻIsileliʻIlaakiSamuela ʻAkilisi PōhivaFetonginauna tefitoʻiLuseane Halaevalu Mataʻaho Unga (Fotofili)LekilekiHouma (Tongatapu)LonitoniTupou VeiongoSilovākiaSoataneMafatakikoulaPusiNgahuSaipalesiʻAtelaiteNukunukuPilisipeiniHopaatiFangu/enʻAsapaisaniKuloisiaLoloheaFekikaMele SiuʻilikutapuKelekeleKioa FekeʻilaMisi pālangiʻUluvaluSauti ʻAlepeaKiukamipāSaienisiHamulaSanualio LaufilitongaPuleʻanga fakatahataha ʻAmelikaMonumanu ngaolo pe totoloKōlea TongaFisikiTutuhina lau polōnise🡆 More