Eci satused
Necil lehtpolel om mugoine-žo nimi "Plod" on Vikipedii. Kacu mugažo toižed löutud satused.
Plod (latin.: fructus, grek.: καρπός karpos) om änikon šingotesen lopuline etap, se toižetase kaks'jaižes sugutamižes. Katesemnižiden kazmusiden generativine... |
Pähkim (kategorii Plod) sömäks läžujile sahardiabetal. Kaikiš järedamb mail'mas plod-pähkim om seišelan pal'man plod. Se voib sadas 30 kilogrammhasai vedutte, küpsneb 10 vodhesai... |
Prunoideae, Spiraeoideae) — 49 heimod, plod om lumarj. Rozaižed (Rosoideae) — enamba mi 850 erikod 40 heimos, plod om pähkmut, äipähkmut, äilumarj. Driadižed... |
Jablok om frukt. Se om jablokpun (latin.: Malus) södab plod. Ristit söi mecjablokoid istorijanedeližiš aigoiš völ. Tetas enamba mi kümne tuhad sortuid... |
pakuižed ičtazpölüstoitandan voimusenke, änikuz om toppaz. Plod om äijagusekaz lahed marj. Küps plod oleskeleb vauktan, vihandvauvhan, rusttan, pakuižen mujun... |
ploduihe näht, södas niid i sadas puvoid. Plod om lumarj, küpsneb nelläs-vides kus änikoičendan jäl'ghe. Küps plod oleleb vihandan, mustan i muzaruskedsinižen... |
pölükäd. Bobanvuiččiden plod om bob tedos i paug jogapäiväližes elos, semned endospermata järedoidenke idülehtesidenke. Plod om kuiv äisemnikaz, avaidase... |
levitadud sinonim om Citrus limon) om pu, penzaz vai honuzkazmuz, i sen plod. Erik mülüb Rutaižed-sugukundan Citrus-heimho. Kazmuz libub Indijan i Kitain... |
pölüstoittas änikoid tobjimalaz. Änikoičendan pord oleskeleb kezakus-heinkus. Plod om järed siled lihav tikvut äiluguižidenke semnidenke, kovanke korenke, šurun... |
vai sirenin ližamujun. Änikoičeb semendkuspäi kezakuhusai. Plod küpsneb heinkus-elokus. Plod om üks'palaine konorüt, avaidase kaks'haz. Keratas zell'torhudeks... |
vai kändaz-änikuseks. Viž äniklehtest, vai nell' lujas harvoin. Plod om konorüt. Küps plod jagase koumeks-videks äisemnižeks palaks, erasti palatoi vai marjanvuitte... |
te (turk.: Hak Yolu «tozioiged te», pers.: میوه گناه Mioh gnah «grähkan plod») om vn 1971 turkiž-iranine dramfil'm. Ali tuleb radmaha kompanijas i sirdase... |
atributad oma diadem (venc) kut päjumalannaižel, amuižes aigan mugažo granatan plod (jüviden äjüz simvoliziruib plodukahust) i skipetr (batog) kägi-pühälindunke... |
Plodud oma södabad, muigedmagedad vai magedad. Küpsnedas semendkus-elokus. Plod kaičese hüvin vilugoitimes koumhe nedalihesai. Voib kazvatada honuzkazmuseks... |
Maplodud om kulinarijan tärtuz. Se om kazmusen södab pala (ozutesikš, plod vai mugul), mugažo kaikenvuitte kova kazmussöm, päiči fruktiš, surmiš, seniš... |
pitte i 4,5..10 sm levette. Mangostan tob ploduid 9..20-voččes igäspäi. Plod om 3,4..7,5 sm surtte. Sen ruskedsinine kor' om santimetrhasai sankte i pagan... |
jügedoil-ki sijil: vällil mahusil, tahoil gruntveden korktanke tazopindanke. Plod om jablokanvuitte henidenke semnidenke. Mülütab läz 8% saharid, organižid... |
änikoidenke vai möhemba niid. Oleskeleb viž, harvamb kuz' äniklehtest änikos. Plod om siled lumarj kertheta. Kazvatadas maižanduzkul'turaks Pohjoižes mapoliškos... |
värtmenvuitte. Lehtesed čereduišoiš päpaloin. Gavedid pölüstoitas kazmusid. Plod om semnikaz pähkmut, äjiden erikoiden semned oma ogakahad vai höunhesižed... |
tophil, om 5..30 henod änikod kaikuččes. Pölüstoitase mezjäižil i tulleil. Plod nimitase čiganančigičaižeks. Äikerdoičese semnil tobjimalaz. Ištutadas dekorativižeks... |