Otsmisõ
Luuq leht "Roodsi+kiil". Kaeq ka lövvetüid otsitulõmuisi.
Roodsi kiil om põh'agermaani ali skandinaavia rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 9 mill'onat inemist. Roodsi kiil om Roodsi riigikiil, Soomõ tõõnõ riigikiil... |
maakund. Maakunna eläniguq ommaq roodsikeelidseq ja ainugõnõ ammõtlinõ kiil om roodsi kiil. Kaeq artikli Ahunamaa kotsilõ ka Wiki Commonsi kogost.... |
Eestiga. Roodsi om Õuruupa Liido ja NATO liigõq. Roodsi raha om roodsi kruun. Roodsi pääliin ni kõgõ suurõmb liin om Stockholm. Arvatas, et nimi Roodsi, midä... |
Meä kiil vai tornio-oro soomõ kiil (meä keelen meänkieli, roodsi keelen tornedalsfinska) om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõldas Roodsin, põhilidsõlt Tornio... |
Piitimesaami kiil (piitimesaami keelen bidumsámegiella) om saami kiil soomõ-ugri kiili siän. Piitimesaami kõnõlõjit arvatas olõvat 20–50 ja tuud kõnõldas... |
peremehe edenimi. Vastussit tõisin kiilin: Johann, s'aksa kiil Johan, roodsi kiil Juhani, soomõ kiil Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed... |
eesti kiil Johannes, s'aksa kiil Jānis, läti kiil Иван (Ivan), vinne kiil Ян (Jan), valgõvinne kiil Jan, poola kiil Janne, Jani, soomõ kiil Jan, Roodsi kiil... |
poola kiil Mikael, soomõ kiil Mikael, Michael, roodsi kiil Mihály, ungari kiil Michael, inglüse kiil Võro keelen om tavas pruuki tunnõtu vai lähedäse... |
jiidis, mustlaskiil, roodsi kiil, s'aksa kiil, soomõ kiil, tatari kiil ja vinne kiil ni piirkundlidsõq keeleq seto kiil ja võro kiil. ERVL-i liikmis ommaq... |
inglüse kiil skoti kiil friisi kiil õdagu-friisi kiil hummogu-friisi kiil põh'a-friisi kiil alamsaksa kiil alamfrangi kiil afrikaani kiil hollandi kiil flaami... |
kiil Tomasz, poola kiil Tuomas, soomõ kiil Tomas, roodsi kiil Tamás, ungari kiil Thomas, Tom, inglüse kiil Saar, Evar 2020: Läänemeresoome mAs-isikunimed... |
valgõvinne kiil Piotr, poola kiil Pekka, soomõ kiil Peter, Pär, roodsi kiil Péter, ungari kiil Peter, inglüse kiil Võro keelen om kombõs pruukiq tunnõdu vai... |
põhisäädüse perrä ommaq riigikeeleq soomõ ni roodsi. Keele peritolõgi poolõst om soomõ kiil uurali kiil. Uurali kiili kõnõldas Põh'a- ni Hummogu-Õuruupan... |
lõunõsaami kiil, uumajasaami kiil, piitimesaami kiil, luulajasaami kiil ja põh'asaami kiil. Õdagusaami keeleq ommaq inarisaami kiil, koltasaami kiil, kildinisaami... |
Põh'asaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 15 000–25 000 inemist Lapimaal (Norran, Soomõn ja Roodsin). Kõnõlõjidõ arvo perrä... |
Roodsi aig om aovaih Võromaa aoluun, ku Võromaa oll' Roodsi suurvõimu aol Roodsi kuningriigi uma. Aoluulasõq ei olõq kõik ütte miilt, millega Roodsi aig... |
Kozmodemjansk (mäemari keeleh Tsikmä), Volžsk. Marimaa ammõtliguq keeleq ommaq vinne, mäemari ja niidümari kiil. Mäemari kiil Niidümari kiil Mari kiil... |
kiil bihaari kiil bikoli kiil birma kiil bislama kiil boji kiil kaeq bui kiil bradsi kiil bretooni kiil bugi kiil bugotu kiil bui kiil vai boji kiil bulgaaria... |
liinaq ommaq Ufa, Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk ja Oktjabrski. Baskiirimaa ammõtligus keeles om vinne keele kõrval ka baskiiri kiil. Baskiiri kiil... |
põhisäädüse perrä ommaq Soomõ riigikeeleq soomõ ja roodsi. Soomõ kiil om imäkiil 87,3% ja roodsi kiil 5,2% rahvast. Soomõ on Ungari ja Eesti man üts kolmõst... |