Otsingu
Alusta lehekülge "Tšuudid+Vaata+ka". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Sõjakäigule Bütsantsi vastu läksid tema juhtimisel Konstantinoopoli alla ka eestlased ehk tšuudid nagu slaavlased tollal meid nimetasid. Linna ei vallutatud kuid... |
millest võisid osa võtta ka ugalased. Kroonikate kohaselt tegi Kiievi-Vene vürst Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu tšuudide vastu, võitis neid ja rajas... |
erinevate rahvaste (tšuudid, Ilmjärve sloveenid, krivitšid ja vessid) poolt ühise valitseja kutsumise vastu esitas vastuväite ka Arnold Paul Süvalep,... |
kõrgel arvamusel; sellest siis ka uhke üleolek, millega ta kõigile teistele rahvastele enda kõrval ülalt alla vaatab. Liiga uhke, et midagi jäljendada... |
Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Eesti riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Riigivapp kinnitati... |
mütoloogia Maausk Peko (eepos) Aleksander Heintalu e. Vigala Sass. Estide (tšuudide) hingestatud ilm. II. Sõnade seletus. Lk 257. Ahto Kaasik. Sirvide koostamisest... |
ulatusest annab Vahtre arvates aimu ka kolm aastat hilisem ürik, kus Harjumaad nimetatakse tühjaks ja mahajäetud maaks. Vaata ka: Kooljamägede lahing Edasi Saaremaale... |
sellelt maksu nõuda. Nii 1654. kui ka 1667. aastal leiti ka insenerid, kes veetee trassi üle vaatama pidid, kuid projektid jäid soiku. Vene võimu ajal koostas... |
nime 1111 aastal Novgorodi kroonikas, kui sealne vürst Mstislav korraldas tšuudide (soomeugrilaste) vastu Atselesse sõjaretke. Novgorodlased käisid seal veel... |
Usuteaduslik Ajakiri 1/1939, lk 1–17. Aleksander Heintalu e. Vigala Sass. Estide (tšuudide) hingestatud Ilm, Teadaandmise raamat, Männisalu 2001. Ferdinand Johann... |
Izjaslavi väepealik, Novgorodi possaadnik Ostromir 1054. aasta sõjakäigu tšuudide ehk eestlaste kallale, kuid sai lüüa. Kirjanik N. M. Karamzin on väitnud... |
Otepää piiramisel osales ka Lembitu. Vene kroonikates pole aga koostööst eestlastega juttugi – kaevatakse hoopis, et tšuudid saatnud libekeelseid tervitusi... |