Oleg

See artikkel on Vana-Vene rajajast; eesnime kohta vaata Oleg (eesnimi)

aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja. Teda peetakse praegu Venemaal kõige olulisemaks valitsejaks, Vene riigi tegelikuks asutajaks.

Vene leetopissi põhjal oli Oleg Rjuriku kaaskondlane (võimalik, et väimees), kes pärast viimase surma 879 sai regendina Novgorodi valitsejaks, sest Rjuriku poeg Igor ehk Ingvar olevat olnud veel liiga noor. Oleg vandus, et Igori täisealiseks saamisel, annab ta võimu üle.

882. aastal läks Oleg sõjakäigule lõunasse ning alistas endale Kiievi, kus valitsenud samuti skandinaavlased Askold ja Dir laskis ta maha lüüa. Ta tegi Kiievist oma riigi pealinna, alistades või lepinguid sõlmides allutas enda võimule kõik ümbritsevad rahvad, kes seni olid maksnud makse Kasaari kagaanile.

Sõjakäigule Bütsantsi vastu läksid tema juhtimisel Konstantinoopoli alla ka eestlased ehk tšuudid nagu slaavlased tollal meid nimetasid. Linna ei vallutatud kuid piiramisel saavutati suure lunaraha andmine ja maksuvaba kaubandusõigus Bütsantsiga.

Tihedad suhted olid Olegil mõistagi ka Skandinaaviaga. Mõnede andmete kohaselt olevat ta loobunud 912 vürstitroonist ning läinud tagasi Skandinaaviasse, kus ka surnud.

Nestori kroonika kohaselt olevat suurvürst Oleg soovinud ennustajatelt teada saada, kuidas ta oma surma kohtab, ja saanud vastuseks, et surm saabub lemmikhobuse kaudu. Seepeale olevat Oleg lasknud lemmikhobuse kaugele steppi saata. Aastaid hiljem pärinud ta oma lemmikhobuse kohta, ja saanud vastuseks, et hobune on surnud, otsustanud tema skeletti oma silmaga vaatama minna. Kohale jõudes tõstnud ta oma jala hobusekolbale, mispeale salvanud teda pahkluu piirkonda harilik rästik, kes oli tulnud välja hobuse silmakoopast. Mitme päeva pärast olevat Oleg surnud ja ennustus loeti täitunuks. Sellest räägib ka Puškini kirjutatud poeem, mida mõned peavad Venemaa hümniks nr 2.