Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Tšuudid" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
on tšuudid aga aktiivne, sõjakas ja julm rahvas, kes ründavad rahulikke elanikke, põletavad külasid ja "õgivad" inimesi. Lapi folklooris tšuudid ainult... |
tuletatud soomeugrilaste tšuudide nimetusest. Eesti õigekeelsussõnaraamatu (2018) järgi on sõnal "tšuhnaa" halvustav tähendus. Tšuudid Tibla Sõna "Eesti... |
Vadjalased (alaosa Vadjalased kui tšuudid) vaenulikud tšuudid (cudde) vadjalaste oletatavate sõjakäikudega laplaste vastu. Mägiste ja tema arvamust jagav Erkki Itkonen väidavad, et tšuudide nimetus... |
vähiravi vastu", raamatud "Appi vampiirid", "Estide (tšuudide) hingestatud ilm" (2 osa), "Tšuudide maagiaraamat" ning "Kunsti kuldlõike kasutamine haljastuses"... |
1032 1033 1034 1035 ... Kiievi-Vene vürst Jaroslav Tark tegi sõjakäigu tšuudide vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale Jurjevi linnuse (seda peetakse... |
2011). Esialgu jagunesid (Kallio 2006, 2007) algläänemeresoomlased sisemaa (tšuudi-lõunaeesti) ja rannahõimudeks, rannahõimud jagunesid omakorda lõuna- (liivi)... |
koos novgorodlastega tšuudide vastu ja tšuudid tapsid ta ning koos temaga langes palju novgorodlasi. Ja uuesti läks Izjaslav tšuudide vastu ja vallutas Kedepivi... |
Tillitsa, Tääkeli pogostid ehk vallad; Jaama kihelkond Opolje "Tšuudis", Toldoga "Tšuudis", osa Ratsina pogostist; Laatokankaupunki kihelkond osa Lopen... |
1061. aastal. Pihkva lahing oli 1177 toimunud lahing eestlaste ("kogu tšuudide maa") ja pihkvalaste vahel Pihkva lahing oli 1240 toimunud lahing, mis... |
Bütsantsi vastu läksid tema juhtimisel Konstantinoopoli alla ka eestlased ehk tšuudid nagu slaavlased tollal meid nimetasid. Linna ei vallutatud kuid piiramisel... |
on ligi 10 000.[viide?] Vanavene kroonikais on setod tuntud kui Pihkva tšuudid. Nende asuala I aastatuhandel ulatus praegusest kaugele lõuna poole, hõlmates... |
Vigala Sassi kirjutatud eepos, mis autori väitel põhineb eesti hõimu ehk tšuudide ning nende naabrite legendidel ajastust 5000 kuni 1500 aastat tagasi. Autori... |
osalesid Vana-Vene riigi loomisel. Leetopissides mainitud rahvas чудь (tšuudid) on tõenäoliselt vähemalt osaliselt samuti vepslasi tähistanud. Laadoga... |
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 718 Enn Tarvel. Kas Otšela tšuudid olid Koivalinna eestlased. Keel ja Kirjandus 18, 1975, lk 549–552. Paul... |
tähistavad siingi ilmselt balti hõime, kõik ülejäänud on aga soomesugu rahvad. Tšuudideks kutsusid venelased hiljem läänemeresoome hõime, sealhulgas eestlasi. Võimalik... |
kultuuri- ja võimupiirkonna alla. Suurem osa jäi sakslastele, kuid idapoolsed tšuudid Pihkva ja Novgorodi slaavlaste võimu alla. Arheoloogiliste leidude põhjal... |
algupoolel, seoses Kagu-Eesti allutamisega Kiievi-Vene võimule (vürst Jaroslavi retk tšuudide vastu 1030. aasta paiku). Linnamägi Eesti linnuste loend... |
koos novgorodlastega tšuudide vastu ja tšuudid tapsid ta ning koos temaga langes palju novgorodlasi. Ja uuesti läks Izjaslav tšuudide vastu ja vallutas Kedepivi... |
Vsevolod Mstislavitši sõjavägi sai Klinis (в Клине), oletatavalt Vaigas, tšuudide käest lüüa. 1573 – Liivi sõda. Koluvere lahing rootslaste ja venelaste... |
kus on seda kujutatud aga tšuudide ründamisena. Selle andmetel Tallinna alistada ei suudetud, aga "vallutati kogu tšuudide maa" («повоевало всю землю... |