Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Tutkas" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
säilinud tutka asurkonna suurus vähenenud 10–30 emaslinnuni. Eestis kuulub tutkas I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide hulka Tutkas pesitseb erinevatel... |
mudatilder Tringa glareola punajalg-tilder Tringa totanus perekond tutkas tutkas Philomachus pugnax perekond veetallaja suur-veetallaja Phalaropus tricolor... |
niidurisla, rabapüü, hallõgija, mustsaba-vigle, suurkoovitaja, väikekoovitaja, tutkas, sinikael-part, rüüt, vööt-põõsalind, teder, mudatilder, punajalg-tilder... |
sugukonda kuuluvad linnuliigid. Laiemalt tuntud kahlajad on nt kiivitaja, tutkas, metskurvits, tikutaja, suurkoovitaja. Nime on sellele rühmale andnud enamikule... |
on Läti rekord. Sealsete lindude seas on roo-loorkull, niidurüdi, huik, tutkas ja jõgitiir. Aastal 2006 rajati loodusrada ja linnuvaatlustorn. Liivi lahte... |
rabapüü 2005 – põldlõoke 2006 – tiir 2007 – kägu 2008 – kassikakk 2009 – tutkas 2010 – kaldapääsuke 2011 – naerukajakas 2012 – kiivitaja (teist korda) 2013... |
kühmnokk-luik, laululuik, merivart, punajalg-tilder, sinikael-part, sõtkas, tutkas, tuttpütt, tõmmuvaeras, viupart ja väikeluik. Taimeliikidest pööratakse... |
tikutaja, kiivitaja, rukkirästas, suurkoovitaja, rohunepp, mustsaba-vigle, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid, näiteks sinikael. Iseloomulikke... |
Kilingi-Nõmme maantee. Kaitsealused loomaliigid olid kühmnokk-luik, väiketüll, tutkas, hallpõsk-pütt, mustviires, väikekajakas, jõgitiir, suurkoovitaja, kaldapääsuke... |
punaselg-õgija, sookurg, soo- ja roo-loorkull, aga ka haruldased rabapüü ja tutkas. Põline pesitseja on kaljukotkas, soos elavad ka laululuik ja väikepistrik... |
linnuliigi pesitsemine, pesitsejatest on tänapäevaks kadunud niidurüdi ja tutkas. Haruldasematest lindudest pesitsevad saarel mustsaba-vigle, kivirullija... |
Lõhmus; lisa: DVD digitaalselt restaureeritud filmidega "Rabade vaikuses", "Tutkad", "Tavaline rästik" ja "Nõialoom"]. Tallinn: Maalehe Raamat 2011. Olev Remsu... |
Lääne-Eesti saartele omast loodus- ja pärandmaastikku; linnuliike. Need on tutkas (Philomachus pugnax), niidurüdi (Calidris alpina), hüüp (Botaurus stellaris)... |
suurem lühikese noka ja kollaste jalgadega kahlaja, kes välimuselt sarnaneb tutkaga. Ruugerüdi ülapool on kõigis sulestikes mustriline pruun ja alapool põhiliselt... |
linnuliigid Tareste maastikukaitsealal: rukkirääk (Crex crex) sookurg (Grus grus) tutkas (Philomachus pugnax) laululuik (Cygnus cygnus) naaskelnokk (Recurvirostra... |
pargis elutseb 271 linnuliiki, sealhulgas ka ohustatud tarna-roolind ja tutkas. Kresy Waldemar Ratazjac (03.2012). Eastern Poland: a belt of poor regions... |
Suurkoovitaja Numenius arquata Hallkibu Xenus cinereus (2014 Alevijärv) Tutkas Philomachus pugnax (2011 Majasoo) Metstilder Tringa ochropus Heletilder... |
laanerähn, sooräts, mudatilder, punajalg-tilder, suurkoovitaja, mustsaba-vigle, tutkas, tuuletallaja, metsis, soo-loorkull, kalakotkas, rääkspart, must-harksaba... |
peregrinus; rabapüü Lagopus lagopus; niidurüdi Calidris alpina schinzii; tutkas Philomachus pugnax kassikakk Bubo bubo; habekakk Strix nebulosa; siniraag... |
schinzii) Plütt (Limicola falcinellus) Ruugerüdi (Tryngites subruficollis) Tutkas (Philomachus pugnax) Mudanepp (Lymnocryptes minimus) Tikutaja ehk taevasikk... |