Poola Kuningas Piastid (II)
Otsingu
Alusta lehekülge "Poola+Kuningas+Piastid+(II)". Vaata ka leitud otsitulemusi.
- dokumenteerita. Pikemalt artiklis Poola Piastide ajal Esimesed "Piastid", tõenäoliselt polaani päritolu, ilmusid 940. aasta paiku Suur-Poola territooriumil Gieczi...
krooniti aastal 1025 ametlikult esimeseks Poola kuningaks. Esimene Piastide monarhia varises kokku koos Mieszko II Lamberti surmaga aastal 1034, selle taastamine...
artiklis Jagelloonid Poola kuninga Władysław II Jagiełło järglased: Władysław ja Kazimierz olid Poola kuningas 1434–1444 ja Ungari kuningas 1440–1444, Władysław...- Poola kuningriik kaotati. 1815–1917 kandsid Poola kuninga tiitlit Venemaa keisrid. Esimene Poola kuningas oli Bolesław I Chrobry, kes sai kuningaks millalgi...
- kutsusid esile hiliste Jagelloonide Poola (kuningad Zygmunt I ja Zygmunt II August) tohutu kultuurilise õitsengu. Poola ja Leedu territoriaalne ekspansioon...
suurvürsti Jogailaga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks Wladyslaw II-na ja loodud Krevo unioon muutis Poola ja Leedu valitseja personaaluniooni alusel...- ning vislaanid (Kraków) st. esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast ning rajas Poola riigi Piastide dünastia juhtimisel. 965. aastal võttis Mieszko I naiseks...
aastast, Poola Piastide dünastiast Poola hertsogi (1107–1138) Boleslaw III "Krzywousty" tütre Agnieszkaga (1137 – surn. pärast 1181). Mstislav II ja Agnieszka...- Saksa-Poola sõda koosnes aastatel 1002–1018 reast võitlustest Ottoonide Saksamaa kuninga Heinrich II (Saksa-Rooma keiser 1014. aastast) ja Poola Piastide valitseja...
- Mestwin II (poola: Mściwój II või Mszczuj II; u 1220 – 25. detsember 1294) oli Samboriidide dünastiast Pomereelia hertsog. Ta valitses Pomereeliat üksi...
arenguga ühiskonnas. Pikemalt artiklis Poola keskaeg Pikemalt artiklis Piastid, Poola Piastide ajal Poola jaotamisele pani 1138. aastal aluse Bolesław...
Kazimierz I (kategooria "Poola monarhid")olid Poola kuningas Bolesław II ja Poola hertsog Władysław I Herman. Kazimierzil oli veel kaks poega ja tütar Świętosława, kellest sai Tšehhi kuninga Vratislav...
Sileesia hertsogkond (kategooria "Poola ajaloolised riigid")hertsogkondi, mida valitsesid Sileesia Piastid, Böömimaa kuningriigile. Omandamine viidi lõpule, kui Poola kuningas Kazimierz III Suur loobus oma õigustest...- pärimiskokkuleppe Suur-Poola hertsogi Przemysł II-ga (Poola kuningas 1295. aastast), kes pärast tema surma liidendas Pomereelia Poola krooni maadega. Sobiesław...
Kazimierz III (kategooria "Poola monarhid")Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast...
Sileesia (kategooria "Poola ajaloolised piirkonnad")märgatavalt Tšehhi maid: kuningas Jan Pime alistas enamuse Poola Piastide Sileesia hertsogeid, tema võimu tunnustas Poola kuningas Kazimierz III Suur. Seejärel...
Otto I ja Piastist Poola hertsogi Bolesław III Krzywousty tütre Judyta Bolesławówna vanem poeg. Mõni aeg pärast oma isa surma abiellus Otto II oma isa lese...
Mieszko I (kategooria "Poola monarhid")polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960. aastast kuni surmani 992. aastal. Ta kuulus Piastide dünastiasse, oli Siemomysłi...- kogu Poola iseolemise aja. Esimene uue dünastia kuningas oli Jogaila, Leedu suurvürst, kes oli Poolas tuntud Władysław II Jagiełłona. Ta valiti Poola kuningaks...
- Bolesław III Krzywousty Poola kuningas (1102–1138) Piastide dünastiast Friedrich Barbarossa, Švaabimaa hertsog (1147–1152), Saksa kuningas (1152–1190), Saksa-Rooma...
- seaduseandjat „talupoegade kuningaks.“ Niisama oli Krakau suurkooli asutamine maale tähtjas. Temaga suri wiimne Piasti wõsu ning Poola auujärg läks esiotsa