Otsingu
Alusta lehekülge "Mõõgavendade+Ordu+Kirjandus". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae)... |
1237. aastal ühines Saksa orduga mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivimaa ordu. Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda... |
oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus hävitava kaotuse... |
Rutger (maamarssal) (kategooria "Mõõgavendade ordu") Rutger (ka Rutcherus, Rutherus, Rotcherus) oli Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maamarssal aastatel 1211–1239. Rutgeri päritolust, sugulastest ja kohast... |
Wolquin (kategooria "Mõõgavendade ordumeistrid") Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete... |
Venno (kategooria "Mõõgavendade ordumeistrid") Venno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209). Venno oli tõenäoliselt pärit... |
Friedrich Benninghoven aga oletanud, et ta võis kuuluda varem ka Mõõgavendade ordusse. 1254. aastal sai Ludwigist Riia komtuur ja sellele ametikohale jäi... |
rüüstas 1212. aastal Järvamaal sõjaretkel käinud Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu vägi tagasiteel ka Mõhus. 1220. aastal lubas Taani kuningas Valdemar... |
Wilhelm Modenast (alaosa Kirjandus) lahendama maa jagamise probleeme Vana-Liivimaal piiskop Alberti, Mõõgavendade ordu ja Taani vahel. 1225. aastal saabus Wilhelm Liivimaale ning viibis... |
Stensby leping (kategooria "Liivi ordu") Jüriöö ülestõusu Liivi ordule.[viide?] 13. sajand Eestis Taani valdused Eestis, Eestimaa hertsogkond Mõõgavendade ordu, Liivi ordu Selart 2012, lk 49 Vahtre... |
Gregorius IX (alaosa Mõõgavendade ordu) loovutamist Mõõgavendade ordult Taani kuningale. Ta kinnitas 12. mail 1237 avaldatud bullas "Grato dilecti filii" Mõõgavendade ordu liitmise Saksa orduga. Gregorius... |
Liivimaa kroonika. Turaidalased olid algul ristisõdijate, täpsemalt Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi ja tema värvatud ristisõdijate väe vastaseks ja sihtmärgiks... |
jagamises, mille järgi osa Vaigast läks Tartu piiskopi ja osa Mõõgavendade ordu võimu alla. Ordu sai Laiuse ja Torma ümbruse 600 adramaad, piiskopkond Palamuse... |
Bertold (Võnnu komtuur) (alaosa Kirjandus) surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217. Bertold oli Mõõgavendade ordu aktiivsemaid sõjalisi juhte... |
Põhjala ristisõjad (alaosa Kirjandus) vaimulike jõudude (näiteks Bremeni peapiiskop, Riia piiskopid, Mõõgavendade ordu, Saksa ordu ja selle Liivimaa haru) läbi viidud misjoni- ja vallutusretked... |
Tallinna komtuur (alaosa Kirjandus) Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda. Esimene komtuur on teada 1234. aastast, Mõõgavendade ordu ajast... |
Liivimaa ristisõda (alaosa Kirjandus) Alberti ja Mõõgavendade ordu poolt. Vallutatud alad jaotati piiskop Alberti ja Mõõgavebndade ordu vahel, Albert sai ⅔ ja Mõõgavendade ordu ⅓ aladest.... |
Hermann Balke (alaosa Kirjandus) surnud 5. märtsil 1239) oli Liivi ordu esimene meister (aastatel 1237–1238). Aastatel 1219–1230 oli Balke Saksa ordu esimene Saksa orduharu meister (Saksa... |
juures ka Nurmekunna allutamist. Kroonika kohaselt tegi Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ja Talava latgalite vägi 1211. aastal sõjakäiguga Sakala põhjaossa... |
Võnnu piiramine (alaosa Kirjandus) tekkis sõjaline konflikt ühelt poolt Riia piiskopi, Võnnus baseeruvate Mõõgavendade ordu meeste ja põhjapoolsete latgalite ning teiselt poolt ugalaste ja sakalaste... |