Otsingu
Alusta lehekülge "Germaani+rahvad". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm. Neid keeli räägivad germaani rahvad, kes jäid Põhja-Euroopasse Rooma impeeriumi aegadest.... |
Germaanlased (ümbersuunamine lehelt Germaani rahvad) Jastorfi kultuur. Germaani rahvad lahkusid Lõuna-Skandinaaviast, Taanist ning naabermaadest Elbe ja Oderi jõe vahel pärast 1000 eKr. Germaani hõimude suure... |
romaani rahvad, germaani rahvad, slaavi rahvad ehk slaavlased, balti rahvad, keldi rahvad, kreeklased, albaanlased, armeenlased ja indoiraani rahvad. Indoeurooplaste... |
Hollandlased (kategooria "Rahvad") Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik. Kõnelevad germaani keelte läänerühma saksa-madalmaade alarühma kuuluvat... |
Ida-Euroopas); siiski jäävad need Suure rahvasterände ulatusest välja. Germaani rahvad lahkusid Lõuna-Skandinaaviast, Taanist ning naabermaadest Elbe ja Oderi... |
kui need tegelikult ei olnudki Areiose õpetuse pooldajad. Mitmed germaani rahvad, nagu läänegoodid, langobardid, burgundid ja vandaalid, omandasid ristiusu... |
Sakslased (kategooria "Rahvad") Vabariigis 39 000 Namiibias 30 000 Sakslased on germaani hõimudest kujunenud rahvas. Germaani keeli rääkivad rahvad rändasid Lõuna-Skandinaaviasse Musta mere... |
piirkonnaks. Nimi tuleb burgundidelt, Bornholmilt pärit olevalt iidselt germaani rahvalt, kes asusid piirkonda varakeskajal. Vanapõhjakeelne nimi Bornholmile... |
Hispaanlased (kategooria "Rahvad") kujunenud muistsete põliselanike ibeeride segunemisel keltide, roomlaste, germaani hõimude ning araablaste ja berberitega. Alates 16. sajandist Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse... |
Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil. Nad asutasid Anglosaksi Inglismaal mitu kuningriiki... |
roomlased (galloroomlased) ja 4. sajandil Rooma liitlased burgundid, germaani rahvas, kes pärines võib-olla Bornholmilt (Läänemeri) ja kes asusid sinna... |
Itaallased (kategooria "Rahvad") hõimudest, kellega segunes etruske, kelte ja 5.-6. sajandil sissetunginud germaani hõime. Lõuna-Itaalias sulandus itaallaste hulka ka kreeklasi ja araablasi... |
Katalaanid (kategooria "Rahvad") katalaanid katoliiklased. Katalaanid on välja kujunenud romaniseerunud ibeeridest ja keltidest, kelle hulka hiljem segunes germaani hõime. Katalaani rahvuslus... |
selle enda kontrolli alla. Sellest ajast alates on piirkonda asustanud germaani rahvad. Kuid Rooma asulaid ei hüljatud kohe ja Rooma elustiil kestis neil... |
ning naabermaadest Elbe ja Oderi jõe vahel lahkusid pärast 1000 eKr germaani rahvad. Esimene laine liikus läände ja lõunasse (surudes keldid Reini jõest... |
Saksa lahte. Friisimaa on traditsiooniline kodumaa friislastele, germaani rahvale, kes räägib friisi keeli; see keelegrupp on tihedalt seotud inglise... |
Folkspraak (ka folksprák või folksprak; folk 'rahvas' ja spraak 'keel' -> 'rahvakeel') on germaani keelte põhjal üles ehitatud osaliselt väljaarendatud... |
Demokraatia (ümbersuunamine lehelt Rahva võim) korralduse universaalne standard, milleni varem või hiljem jõuavad kõik rahvad. Ateena demokraatia delegeeriv demokraatia demokraatia indeks demokraatiapäev... |
omakorda keldi belgid, roomlased, germaani frangid ja alemannid. 4. ja 5. sajandil lõi Rooma tava valida germaani hõimud sõjaväe- ja kaitseteenuste osutamiseks... |
Prantsusmaa eelkäijaks, sest germaani rahvaste hulka kuuluvad frangid rajasid oma riigi Kirde-Prantsusmaale ning prantsuse rahvas kui selline tekkis alles... |