Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Fermionid" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale. Fermionide jaoks kehtib Pauli keeluprintsiip. Viimane tuleneb asjaolust, et nende olekuvektor... |
osakeste vahetamise suhtes antisümmeetriline. Tõrjutusprintsiibile alluvad fermionid ning neid kirjeldab Fermi-Diraci statistika. Täisarvulise spinniga osakesed... |
mõistet tutvustas 1916. aastal keemik Gilbert N. Lewis. Kuna elektronid on fermionid, siis alluvad nad Pauli printsiibile ja samal orbitaalil olevad elektronid... |
moodustavad prooton ja neutron. Ainega seostatakse enamasti fermione. Fermionid alluvad Pauli keeluprintsiibile, mis välistab kahe eristamatu osakese... |
näiteks on aatomi elektronkihid. Fermionid mõjutavad üksteist erinevate vastasmõjudega vahetades omavahel bosoneid. Fermionid jagunevad omakorda leptoniteks... |
ja koosnevad kvarkidest, siis on nad ühtlasi ka hadronid. Nukleonid on fermionid, sest nende spinn on 1/2. Nukleonid (prooton ja neutron) on põhilised... |
Osakestefüüsika standardmudel (alaosa Fermionid) standardmudelis on fermionid. Nende spinn on 1⁄2 ning nende käitumist iseloomustavad Fermi-Diraci statistika ja allumine Pauli keeluprintsiibile. Fermionid omakorda... |
Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev. Kõige tuntum lepton on elektron. Leptonid ei osale tugevas vastastikmõjus. Elektrilaengut... |
ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline. Liitosakeste puhul loetakse bosoniteks... |
(sümmeetria – asümmeetria). Bosonid ja fermionid võivad seega läbi teha vahetusinteraktsiooni protsessi: fermionide puhul on see seotud Pauli välistamise... |
ja fermionid, mis seda ei saa (Pauli keeluprintsiip). Bosonid on näiteks footonid, gluuonid, foononid, heelium-4 tuumad ja kõik mesonid. Fermionid on... |
Fermi kondensaat on identsete fermionide süsteemi ülivoolav agregaatolek ülimadalal temperatuuril. Laetud fermionide (või bosonite) puhul avaldub ülivoolavus... |
osakesed alluvad Fermi-Diraci statistikale ning neid nimetatakse fermionideks. Fermionide süsteemide olekufunktsioonid peavad identsete osakeste vahetamise... |
Vaheosakesed vahendavad vastastikmõju fermionide (poolearvulise spinniga osakeste) vahel. Selleks, et kaks fermioni oleks omavahel vastasmõjus, peab üks... |
ruumipunktis (arvutatav Schrödingeri võrrandi abil). Et elektronid on fermionid, kehtib neile Pauli keeluprintsiip. Selle kohaselt ei saa kaks elektroni... |
saab maksimaalselt olla 2 elektroni. Selle põhjus on elektronide kui fermionide puhul kehtiv Pauli keeluprintsiip. Seega ühele orbitaalile, mis omab samasugust... |
antiosake); superpaarsus R – vastab supersümmeetrilisele inversioonile (fermionid asendatakse bosonitega ja vastupidi). Tugeva ja elektromagnetilise interaktsiooni... |
prootonid kui ka neutronid on fermionid, mis tähendab, et nende kohta kehtib Pauli keeluprintsiip – kaks samas ruumiosas asuvat fermioni ei saa korraga olla samas... |
1,602 × 10−19 C) barüon (barüonlaenguga 1). Prooton on fermion (kõigi fermionide spinn on 1/2). Prootonid ja neutronid (ühise nimetajaga nukleonid) moodustavad... |
on prooton ja neutron, mis on ühtlasi ka nukleonid. Kõik barüonid on fermionid, mis tähendab, et nende spinn on poolarvuline. Neid kirjeldab Fermi-Diraci... |