Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Samblikud" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
samblikud enamasti seente hulka, kuna samblikus domineerib üldjuhul mükobiont ning süsteemi on samblikud paigutatud mükobiondi liigi järgi. Samblikud... |
võrreldes rannikualadega palju rahulikumad ja paljud metsas kasvavad samblikud soosivad tasakaalustatud valgust ja niiskusrežiimi. Epifüütide esinemine... |
Lihhenoloogia (alaosa Eestis leiduvad samblikud) leichen 'samblik' ja logos 'õpetus') ehk samblikuteadus on samblikke uuriv mükoloogia haru. Samblikud on liitorganismid, kes koosnevad lihheniseerunud seentest... |
‹ Kaart ajutiselt peidetud (?) › Sambliku tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis. Sambliku tänav sai nime 27. juunil 2001. Tänav on... |
Eesti elustik (alaosa Seened ja samblikud) Eesti sammalde nimestik. Eesti samblike nimestik. ELUS-i aastaraamat kd. 86, 2011, lk. 188 – maha arvatud samblikud. "Erich Kukk, Vetikad". Originaali... |
Sambliku-koimärslane (Dahlica lichenella) on märslaste sugukonda kuuluv liblikaliik. Liblikas esineb ka Eestis. Kirjed andmebaasis eElurikkus Sambliku-koimärslane... |
Sammaltaimed (alaosa Samblad ja samblikud) ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Samblad kuuluvad taimeriiki, samblikud on... |
mõisted on samuti loetletud loendis Bioloogia mõisteid. Eesti samblikest vaata Eesti samblikud. Kui taksonil on eestikeelne nimetus, siis see on paigutatud... |
Lapiksamblik (kategooria "Samblikud") Lapiksamblik (Parmelia) on samblike perekond Parmeliaceae sugukonnast. Lapiksamblikud on tavalisimad samblikud puutüvedel ja okstel. P. fraudans - petlik... |
Harilik hallsamblik (kategooria "Eesti samblikud") õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on valdavaim samblikuliik linnades. Tõrra, Tiiu 2005. Samblikud õhusaaste indikaatoritena. Eesti... |
Suursamblikud (kategooria "Samblikud") Keskkonnaministeerium Samblikud nüüd riiklikult kaitstud Eesti Loodus I kaitsekategooria samblikud II kaitsekategooria samblikud Eesti puudel kasvavate... |
Pisisamblikud (kategooria "Samblikud") maapinnal, sammaldel, taimejäänustel ning ka teistel samblikel. Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kõige sagedamini... |
Põdrasamblik (kategooria "Samblikud") ja porosamblikud (Cladonia). Põdrasamblikud on tavalisimad põõsasjad samblikud maapinnal, eriti nõmmemetsades. Põdrasambliku raviomadusi kajastatakse... |
mingis paigas elavate samblikuliikide kogum. brüofloora Eesti samblikud Eesti samblike süstemaatiline nimestik taimestik ehk floora Eesti lihhenofloora... |
Kopsusamblik (Lobaria (Schreb.) Hoffm.) on samblike perekond. Kopsusamblikud on suure lapiku tallusega samblikud. Eestis leidub võrdlemisi haruldasena kaks... |
ebakorrektset terminit alustaimestik[viide?]) on metsa taimekoosluses olevad samblikud, sammaltaimed, rohttaimed ja kääbuspõõsad ehk puhmad. Alusmets Eesti maaelu... |
tsüanobakteritest). Samblikud moodustavad puudel, kividel või maapinnal eri kuju ja värvusega talluseid, mida nimetatakse sambliku kehaks. Leidub valge... |
– Teissamblikud Perekond Cystocoleus – Udesamblik lihhenofloora Eesti samblikud samblikud Allikas http://eseis.ut.ee/ial5/k2n/key/eps.pdf (lk 35-43)... |
mõõtmist. Bioindikaatoritena on Eestis juba 35 aastat uuritud samblikke, sest samblikud on keskkonna suhtes üsna tundlikud. Eri tundlikkusega samblikuliikide... |
kasvavad samblikud head bioindikaatorid, kuna saavad peamise osa vajalikust veest ja mineraalainetest õhust. Sealt tulenevalt kasvavad samblikud väga aeglaselt... |