Otsingu
Alusta lehekülge "Eestlased++vanades+allikates". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Eestlased (17.–19. sajandil ka omanimetusega maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. Eestlasi... |
68aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 80–100% vahele. Vana-Mustamäel asub Glehni rahula ja Nõmme Spordikeskus... |
Moora, ilm. 1964) kirjutatakse järgmist: "Vasknarva nimi esineb vanades allikates Wassa-Narva (ka Wasch-Narjen, tähendades uut ehk vastset Narva linnust... |
Sickenkoschka (Sikenkose oli Vana-Vigala küla vanem nimetus) mõisa kohta pärinevad 1426. aastast. Viimati kasutati ajaloolistes allikates Sikenkose nime 18. sajandil... |
Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Peamine ajalooallikas selle kohta on Henriku Liivimaa... |
Valdemar II vägesid. Pärast eestlastele edukat algust saavutasid Taani väed ülekaalu ja võitsid lahingu, ajades eestlased põgenema. Taani kuningas Valdemar... |
olnud eestlased? Oma Keel, nr 14, kevad 2007. Vello Paatsi. "Terre, armas eesti rahwas!": Kuidas maarahvast ja maakeelest sai eesti rahvas, eestlased ja... |
keelt tundis ja keda nad [eestlased] tundsid" (võimalik, et mõne eestlasest orduvenna) ning kutsus viimase suu läbi eestlasi 4. mail Paidesse saadikuid... |
elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 29 inimest. Kõik elanikud olid eestlased. Küla on ajalooliselt kuulunud Hiiu-Suuremõisa mõisa alla ja 19. sajandil... |
looduskaitsealaga. Külas asuvad Partsi allikad. Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 34 inimest. Neist 33 olid eestlased. Tabel kajastab Partsi küla elanikke... |
"Tacitus, aestii ja eestlased" – Sirp 13. november 1998, nr 43, lk. 3.Sirp arhiiv Huno Rätsep. Kui kaua me oleme olnud eestlased? Oma Keel number 14 /... |
info põhjal see loodi, milline oli selle algupärane vorm ning milline on allika usaldusväärsus. Samas võib ajaloouurimine olla metoodiliselt väga mitmekesine... |
jutt: Sii Hiitemägi õli vanast eestlaste ohverdamispaegaks, kos nad egal pühapäeval ohverdasid. Siel mäe all one viil üks vana kaev, kost nad peale ohverdamist... |
aasta 12. novembri seisuga 371 inimest. Valdav osa Ahula elanikest on eestlased. Ahula küla elanikkond on noor, enamikus tööealised ja noored: kuni 18-aastasi... |
Aadu Must (kategooria "Vana-Jaani kalmistule maetud") Ta avaldas raamatu perekonnaloo uurimisest ("Eestlaste perekonnaloo allikad") ning on uurinud eestlaste nimesid (andmebaas Onomastika NET). "Sindi linn... |
esimese poole kirjalikes allikates kohanimena. Keskaegne Varsaallika talu, kus kasvatati linna tööhoovi hobuste varssasid, on samuti vana asustus. Varsaallika... |
Läti Henrik (kategooria "Vana-Liivimaa inimesed") Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa... |
Eesti (alaosa Vana-Liivimaa) olnud eestlased? Oma Keel, nr 14, kevad 2007. Vello Paatsi. "Terre, armas eesti rahwas!": Kuidas maarahvast ja maakeelest sai eesti rahvas, eestlased ja... |
juulil 1922. "Vanade eestlaste ajaloo järele asunud vanasti praeguse Nuustaku alevi kohal eesti linn "Otepää". Kui saksa raudrüütlid eestlased äravõitsid... |
Jaan Tõnisson (ümbersuunamine lehelt Vana Jaan) sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud kadettide saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka karistussalkade tegevuse uurimist, kuid valitsus... |