Ahula: Küla Järva vallas Järvamaal

Ahula naaberkülad on Seidla ja Aravete.

Ahula
Pindala	6,0 km² (2020)
Elanikke	275 (31.12.2021)
EHAK-i kood	1122
Koordinaadid	, 25° 44′ E

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Albu valda.

Ahula oli elanike arvult Albu vallas teine küla. Ahula külas elas 2002. aasta 12. novembri seisuga 371 inimest. Valdav osa Ahula elanikest on eestlased. Ahula küla elanikkond on noor, enamikus tööealised ja noored: kuni 18-aastasi 106, kuni 54-aastasi 199 ja pensioniealisi 67. Ahula külas on Albu valla küladest kõige tihedam asustus.

Ahulat läbib Rakvere–Pärnu maantee (riigimaantee nr 5). Lähim raudteejaam on Tapal – 21 kilomeetri kaugusel. Ahula küla asub Pandivere veekaitsealal. Tallinna joogivesi saab alguse Ahula allikatest.

Ahulas asuvad Ahula lasteaed, noortekeskus, rahvamaja, internetipunkt, raamatukogu, postkontor, kauplus ning toimub perearsti vastuvõtt. Külas on tehisjärv Ahula karjäär.

Ahula küla on esmamainitud 1520. aastal nimega Aewel. Ahula keskusena tegutses 13. sajandil kohalik mõis, kus 19. sajandil toimusid Krimmi ümberasumisliikumise ajal talurahvarahutused, millest osavõtjad said peksa Kukenoosi rehe all, mõisnik von Lilienfeldi Albu mõisas (Prohvet Maltsvet).

1948. aastal sai Ahulast Kaardiväelase kolhoosi keskus. Kolhoosi juhatas Aleksander Kozlov. 1993. aastal kolhoos lagunes.

1992. aastal asutati kohalik algkool. 1993. aastal alustas tööd enne Ahula rahvamajas mänguringina töötanud mängutuba. 2004. aastal ühendati algkool ja mängutuba ühtseks asutuseks – loodi Ahula Lasteaed-algkool. 2006. aastal ehitati lasteaed-algkooli keldriruumidesse avatud noortekeskus ja 2008. aastal rajati juurdeehitis, kus avati sõimerühm.

Folkloor Ahulast

Ahula külas oleval Veitla mäel olnud endine vana linn. Liivavõtmise ajal tulnud sageli välja mitmetaoseid esemeid. Jutustaja näinud noorpõlves ühte raudkatelt, mis kruusaveo ajal päevavalgele tulnud, aga ei mäleta enam, kuhu see jäänud.

• Ahula Raamatukogu