Otsingu
Alusta lehekülge "Burgundia+Geograafia". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas. Ajalooline Burgundia on peamiselt põllumajanduslik piirkond... |
Burgundid (kategooria "Burgundia ajalugu") ühenduses tänapäeva Prantsusmaa piirkonnaga, mis ikka veel kannab nende nime: Burgundia. 6. ja 20. sajandi vahel on selle piirkonna piirid ja poliitilised sidemed... |
Habsburgide Madalmaad (alaosa Geograafia) Valitsemine algas aastal 1482, kui pärast Valois-Burgundia dünastiast hertsogi Charles Südi surma läksid Burgundia Madalmaad Charlesi tütre Marie abielu kaudu... |
Flandria krahvkond (alaosa Burgundia Madalmaad) "Keiserlik Flandria" (Rijks-Vlaanderen või Flandre impériale). Osana Burgundia Madalmaadest aastast 1384 läks krahvkond pärast Madridi rahu aastal 1526... |
Hollandi krahvkond (alaosa Burgundia Madalmaad) pärast seda, kui Holland ühendati Hainault'ga, Baieri-Straubingiga ja Burgundia hertsogkonnaga. Tiitlid kaotasid lõpuks oma tähtsuse ja viimane krahv... |
Gelderni hertsogkond (alaosa Geograafia) eest, mis oli vaevanud eelnevat Jülich-Hengebachi dünastiat, ja eriti Burgundia hertsogkonna ekspansionistlike valitsejate poolt avaldatud surve eest... |
Limburgi hertsogkond (alaosa Geograafia) territooriumidega (sealhulgas Dalhem, Valkenburg ja Herzogenrath), olles üks Burgundia Madalmaade seitsmeteistkümnest provintsist. Erinevalt teistest selle provintsi... |
Prantsuse Flandria (alaosa Geograafia) Lõuna-Madalmaade osa (tänapäeva Belgia). See eraldati krahvkonnast (Habsburgide Burgundia pärandi osa) aastal 1659 Püreneede rahuga, mis lõpetas Prantsuse-Hispaania... |
Flandria (kategooria "Belgia geograafia") abiellus Marguerite de Dampierre Burgundia hertsogi Valois-Burgundia dünastia Philippe Julgega ning kaasvarana liideti Burgundia hertsogkonnaga ka rikkad Flandria... |
Keskaegne Prantsusmaa (alaosa Geograafia) Prantsuse territooriumist oli Akvitaania, Normandia, Bretagne'i, Champagne'i, Burgundia ja teiste territooriumide koosseisus (kaarti kohta vaata Prantsusmaa provintsid)... |
Ülem-Geldern (alaosa Geograafia) konflikti oma ainsa elusoleva poja Adolf van Egmontiga, kes sai toetust Burgundia hertsogilt Charles Südilt, kuid pidi oma hertsogkonna talle pandiks andma... |
kohta ka ladinakeelset nimetust Albus lapis, mis tähendab valget kivi. Burgundia diplomaat ja kirjanik Guillebert de Lannoy, kes reisis 1413. aastal Leedus... |
Calais (alaosa Geograafia ja kliima) oli kulukas äri, mida Prantsusmaa ja Burgundia väed sageli proovile panid, ning lähedal kulges Prantsusmaa-Burgundia piir. Briti ajaloolane Geoffrey Elton... |
Dauphiné (kategooria "Prantsusmaa geograafia") selle territooriumi üle võimu. Vienne'i kuberner Boso kuulutas ennast Burgundia ja Provence'i kuningaks ja piirkonnast sai Arles'i kuningriigi osa; viimane... |
paistis sel perioodil silma külalislavastaja Mati Undi looming – "Iwona, Burgundia printsess", 1994; "Taevane ja maine armastus", 1995; "Hamlet", 1997; "Laulatus"... |
Baieri kuurvürstkond (alaosa Geograafia) vürstide liiga (Fürstenbund)) oli vahetada Baieri Austria Madalmaade ja Burgundia kuningatiitli vastu. Mis muusse puutub, siis loobuti eelkäija valgustatud... |
kirjutatud Klaudios Ptolemaiose mõõdukalt detailsest Lõuna-Saksamaa geograafiast asjatult otsida; see on nii, kuna sel ajal oli rahvas, kes hiljem seda... |
Prantsusmaa varauusaeg (alaosa Geograafia) provintse paremini haldustervikusse. Sel ajal laienes Prantsusmaa Picardie, Burgundia, Anjou, Maine, Provence, Bretagne, Franche-Comté, Prantsuse Flandria,... |
Kaiserstuhl (alaosa Geograafia) veinipiirkond. Vihmade eest varjavad seda Vogeesid, lõunast jõuab sinna Burgundia värava kaudu soojem õhk ja nii on see ala üsna kuiv. Aasta keskmine temperatuur... |
Böömimaa kuningas (1281–1307) Rudolf I, Saksa kuningas Rudolf I, Ülem-Burgundia kuningas (859–912) Rudolf II, Saksa-Rooma keiser Rudolf IV, Austria hertsog... |