Otsingu
Alusta lehekülge "Araablased+Usund". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel. Alates 7. sajandist segunesid araablased islami levitamise käigus nende... |
Maroniidid on Liibanoni araablased, kristliku uskkonna liikmed. Usund tekkis 5. sajandil erak Maruni järgijaist Põhja-Süürias. 7.–9. sajandil asusid maroniidid... |
Zoroastrism (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka masdaism, on vanim monoteistlik usund. See pärineb I aastatuhandest e.m.a Iraanist. Zoroastrism põhineb prohvet... |
anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Selle jagamise tulemusel said araablased 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi... |
(meestel 73 aastat, naistel 75,78 aastat). Põhiosa elanikkonnast moodustavad araablased (98%). Suuremad vähemusrahvused on tšerkessid 1% ja armeenlased 1%. Kirjaoskus... |
Iraagi araablastest moslemeid on šiiidid (62% iraaklastest), kuid on ka palju sunniite (34% iraaklastest), kelle hulka kuuluvad nii araablased kui ka... |
põliselanikud Katari araablased, sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud araablasi, Indiast ja Pakistanist... |
ja 936 388 naised. Palestiina ametlik keel on araabia keel. Palestiina araablased on moslemid, peamiselt sunniidid. 1% Palestiina Riigi elanikkonnast on... |
olulist rolli ka kultuuris. 7. sajandi lõpus tekkis uus suur monoteistlik usund islam. 2004. aastal Eestis ilmunud 7. klassi ajalooõpikus on öeldud, et... |
palestiinlannaga abielludes vastu islami. Ta väitis, et islam on kõige oikumeenilisem usund, mis ei tekita lõhet usu ja poliitika, mõistuse ja usu, õigusemõistmise... |
millega määratletakse Süüria poolpresidentaalseks vabariigiks, kus valitsev usund on islam. Kõrgeim seadusandlik võim kuulub Rahvanõukogule, mis moodustatakse... |
keskpaigaks oli pärslaste zoroastrismist saanud kristluse kõrval teine ametlik usund Ida-Gruusias. 5. sajandi lõpus juhtis vürst Vahtang I Pärsia-vastast ülestõusu... |
autonoomia. 640. aastal tungisid maale araablased, kes muutsid selle vasalliriigiks, kus valitsesid araablastest asevalitsejad. Seoses araabia Kalifaadi... |
vallutas saared Bütsantsi väepealik Belisarius. 870 vallutasid saared araablased ja 11. sajandil asustati Maltasse moslemeid Sitsiilia emiraadist. 1091... |
ajaloo on saarel olnud palju nimesid. Kreeklaste jaoks oli ta Taprobane, araablaste jaoks Serendib ja portugallaste jaoks Ceilão. Hollandlased ja britid kutsusid... |
hukka islami ärakasutamise terroristlike äärmusrühmituste poolt. Islami usund ei õigusta vägivalda, sallimatust ja inimsusvastaseid kuritegusid. 2014... |
keskpaigaks oli pärslaste zoroastrismist saanud kristluse kõrval teine ametlik usund Ida-Gruusias. 4.–6. sajandil oli Kharthli vasallisõltuvuses Sassaniidide... |
Siimon Kananaios, kes suri Suaniri lähedal mägedes märtrisurma. Hellenistlik usund, mitraism ja kohalikud usundid olid siiski levinud vähemalt 4. sajandini... |
tootmiseks olla 26 põletusahju ja sadu vorme. Pikemalt artiklites Vanarooma usund, Rooma keisrikultus ja Interpretatio romana Daakias on kirjeid ja skulptuure... |
Siimon Kananaios, kes suri Suaniri lähedal mägedes märtrisurma. Hellenistlik usund, mitraism ja kohalikud usundid olid siiski levinud vähemalt 4. sajandini... |