Otsingu
Alusta lehekülge "Aivar+Kriiska". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog. Ta on laboratoorse arheoloogia professor Tartu Ülikoolis. Aivar Kriiska õppis Kääpa... |
kirjastus. Lk 10 Aivar Kriiska (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 15–17, 171 Aivar Kriiska, Andres Tvauri (2002).... |
kirjastus. Lk 10–11. Aivar Kriiska 2017, lk 9. Aivar Kriiska 2017, lk 10. Aivar Kriiska 2017, lk 13. Aivar Kriiska 2004, lk 56. Aivar Kriiska 2017, lk 11. Lembit... |
(2005). Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 26. Aivar Kriiska 2004, lk 165 Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita, 2002.... |
kirjastus. Lk 10–11. Aivar Kriiska 2017, lk 9. Aivar Kriiska 2017, lk 10. Aivar Kriiska 2017, lk 13. Aivar Kriiska 2004, lk 56. Aivar Kriiska 2017, lk 11. Lembit... |
piirkondades, kus asuvad sellesse ajajärku dateeritud kivikirstkalmed. Aivar Kriiska ja Andres Tvauri hinnangul lõppes lohkude tegemine arvatavasti umbes... |
avastas Niina Gurina töörühm kolm asulakohta. 1990. aastatel uuris ala Aivar Kriiska töörühm ja avastas mitu uut asulakohta. Eesti entsüklopeedia. 12. köide:... |
Kivisiv Aivar Koitla Aivar Kokk Aivar Kriiska Aivar Kull Aivar Kuusk Aivar Kuusmaa Aivar Leito Aivar Lillevere Aivar Lumi Aivar Mesikäpp Aivar Mihkelson... |
Eestis Valter Langi ja Aivar Kriiska järgi 9000 kuni 4900 eKr ja neoliitikum 4900 kuni 1800 eKr. Eesti kiviaja uurijaid on Aivar Kriiska. Tavaliselt arvatakse... |
Arheoloogia Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1] (vaadatud 02.08.2013) Aivar Kriiska, Andres Tvauri (2002). Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. Lk 11... |
162 Valter Lang 2018: 164 Aivar Kriiska ja Andres Tvauri 2002: 101 Valter Lang 2018: 163–164 Valter Lang 2007: 57 Aivar Kriiska ja Andres Tvauri 2002: 102... |
arheoloogias väitekirjaga "Kunda Lammasmäe kiviaja asulakoht" (juhendaja Aivar Kriiska). 2014. aastal astus samas doktoriõppesse. Kristjan Sander on võrguajakirja... |
Eesti entsüklopeedia veebis [1][alaline kõdulink] (vaadatud 10.12.2012) Aivar Kriiska. Suitsetajate horisont. Pilguheit suitsetamise ajaloo algusesse Eestis... |
korrapärased. Nöörkeraamika Aivar Kriiska, Kroodi ja Vihasoo III asula Eesti varaneoliitiliste kultuurrühmade kontekstis Kriiska, Jonuks, Kraas, Eesti muinasesemed:... |
kirjastus. Lk 10–11 Aivar Kriiska (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 16,45 Aivar Kriiska, Andres Tvauri (2002). Eesti... |
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia osakonna instituudi juhataja Aivar Kriiska hinnangul oli Jägala linnus "mõni sajand enne Kristust üks põhjapoolse... |
Kadetrinneni väina, kustkaudu soolane vesi pääses Läänemerre.[viide?] Aivar Kriiska (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn.... |
(2020). Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus. Peatükk kogumikus: Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk. Eesti ajalugu... |
mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele. Tartu 2004 Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Anti Selart, Birgit Kibal, Andres Andresen, Ago Pajur... |
ajalugu, eriti linnade ajalugu. "Merelinn Pärnu". Koos Jüri Kivimäe, Aivar Kriiska ja Aldur Vunkiga. Pärnu: Pärnu Linnavalitsus, 1998 "Pärnu linna ajaloo... |